Markus Lember ja Karel Nappus. Foto Arhiiv
Äriideede konkursil Ajujaht jõudis saja parima hulka kaks Läänemaalt esitatud ideed: mootorsaeranits ja laulma õpetav äpp Levon.
Mootorsaeranitsa idee esitas Ajujahile restauraator ja puutöömees Laur Oberschneider. Ta soovib on välja töötada mootorsaeranitsa, mis aitaks metsamehel hoida füüsist ja mugandada varustuse kandmist töömaale.
Kaspar Jõgeva Ajujahi meediameeskonnast ütles, et žürii hindas ideed väga kõrgelt. „Pelgalt žüriihinnete alusel oli Lauri idee kümne tugevaima idee hulgas,” ütles ta. Jõgeva lisas siiski, et ankeedipõhised hinded järgmisteks voorudeks boonust ei anna ja 30 parima hulka jõudmiseks tuleb viimistleda esitlusoskusi.
Jõgeva sõnul tõi üks žürii liige mootorsaeranitsa puhul nõrga kohana välja selle, et meeskonnas puudub vajalik kompetents, sestap soovitatakse idee autoritel enne toot disainimist konsulteerida ka mõne mootorsaage maale toova ettevõttega.
Laulma õpetava äpi Levon esitasid konkursilse juba e-muusikakooliga tuntuks saanud Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Markus lember ja Karel Nappus. Poisid on oma meeskonda kaasanud Priidu Paometsa, kes annab neile IT-alast nõu ja arendas välja praegus prototüübi ning Kelvin Ali USAst, kes on videomängude, äppide ja veebilehtede produtseerimisega tegeleva firma Northern World Entertainment Software’i (NWES) president.
Lemberi ja Nappuse idee on inimesi läbi arvutiprogrammi laulma õpetada – nad pakuvad virtuaalset lauluõpet koos reaalaegse tagasisidega, mis võimaldab õppuril jälgida lauldes oma hääle visuaalset representatsiooni. Professionaalsete hääleseadjate koostatud video-, animatsiooni- ja audiopõhised harjutused võimaldavad ka kõige viisipidamatul inimesel alustada oma hääle kontrollimist ja tunnetamist.
Põhilise turuna näevad poisid Ameerika Ühendriike, kus muusikaõppeturg on viimasel ajal elavdunud. Seepärast ongi meeskonda kaasatud Kelvin Al,kes aitab eestlastel USAs tutvusi leida ja programmi valmis toota.
Kaspar Jõgeva sõnul olid žürii kommentaarid Levonile vaid positiivsed, ette heideti vaid idee toorust. „Ühe žüriiliikme hinnangul vajab edasiarendamist projekti tehnilise teostamise pool – kuidas toimub treenimise ja õpetamise protsess, tagasiside, tehniline lahendus,” selgitas ta.
Äriideede konkursil Ajujaht valis žürii esitatud ideede seast järgmisse vooru 104 parimat. Kõige rohkem edasi pääsenud ideid, 55, tuli Tallinnast. Sellele järgnesid Tartumaa 16, harjumaa 13 ja Pärnumaa 6 ideega.
Ajujahi ellukutsuja EASi projektijuht Marion Raudsepa hinnagul olid ideed olid üllatavalt tugevad. «Ühest küljest on kahju, et nii mõnedki tugevad ideed jäid välja juba esimeses voorus. Teisalt teeb rõõmsaks konkursi tugev tase,» rääkis ta.
Esimesse vooru pääsenud esitlevad žüriile oma ideid 28.-29. novembril ja siis valitakse välja 30 parimat, kes võistlust jätkavad.
Eesti suurima äriideede konkursi ellukutsuja on EAS, partner SEB ja suurtoetaja Nortal. Lisaks neile toetavad Ajujahti: Levira, Advokaadibüroo Cobalt, Nasdaq, Tehnopol, Heateo Sihtasutus, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pärnu linn, Tallinna linn, Tartu linn ja Võru maavalitsus.
