Tööstuse ja Metsa tänava ristumiskoht, kuhu peaks kerkima ettevõtluskeskus. „Igav liiv ja tühi väli. Mida on siin taga nutta? Umbrohuvälja? Pealetungivat võsa?” küsib Tõnu Talvar. Foto: DAGOpen
20. oktoobri Lääne Elus ilmunud artikkel „Virtsulased nõuavad tööstuspargile uut asukohta” vajab täpsustamist. Pealkirjas on kaks viga.
Esiteks kavandatakse Virtsu ettevõtluskeskust, mitte tööstusparki. Need ei ole sünonüümid. Tööstuspark on ainult tootmine, ettevõtluskeskus tootmine ja seda teenindavad struktuurid.
Teiseks on Virtsust rahvastikuregistrisse kantud 555 elanikku, nii et noid 23 kodanikku, kes protestikirjale oma allkirja andsid, kogu Virtsu elanikkonnaks pidada on liialdus. Pealegi ei ole osa nendest Virtsu elanikud.
Kahelt positsioonilt
Artiklis põrkuvad kaks seisukohta: poolt ja vastu. Üks Hanila vallavõimu, teine end Virtsu elanikuks nimetava Aare Saliste isikus. Tegelikult on viimane tallinlane, Virtsus on tal kinnisvara, mida ta aeg-ajalt külastab, ühesõnaga suvitaja. Aga olgu pealegi. Las räägib. Oleneb, mida räägib.
Mina ei ole kunagi varjanud ega varja praegugi, et olen poolt. Virtsu ettevõtluskeskuse rajamist selle jaoks välja valitud asukohta toetavad ka Lääne maavalitsus ja Läänemaa arenduskeskus. Ettevõtluskeskuse detailplaneering läbis edukalt kooskõlastusringi.
Aare Saliste üks postulaate on, et vallavõimud salatsevad. Tegelikult algasid rahvakoosolekud ettevõtluskeskuse asjus juba kaks ja pool aastat tagasi. Kohalikel elanikel on korduvalt olnud võimalus küsida, mida nad on tahtnud küsida, ja mõista, kui nad on tahtnud mõista. Peale selle on teavet jaganud valla ajaleht ja koduleht. Salaja pole midagi tehtud. Väide, et rahva arvamust ei ole küsitud, paika ei pea. Seda on saanud avaldada. Aare Salistet on isegi personaalselt informeeritud.
„Ei saagi aru, mis huvid tööstuspargi taga tegelikult on” on tema isiklik probleem. Kui kellelegi midagi lihtsalt ei meeldi, ei saa seda argumendina arvestada. Argumendid peavad olema argumenteeritud, mitte üldsõnalised.
Kelle huvides
Seevastu Hanila vallavanem Arno Peksar tugineb laiemale – kogukonna, valla, maakonna ja riigi – huvile.
Virtsu hakkas alla käima siis, kui sealt kadus kalurikolhoosi Lääne Kalur Virtsu osakond. Mõneski aknas kustus valgus, sest elanikud läksid mujalt tööd otsima. Nüüd on võimalus elu vähemalt osaliseltki tagasi tuua.
Ettevõtluskeskusesse koonduvates Kõmsi, Virtsu ja Lihula ettevõtetes töötab kokku sadakond inimest. Uusi töökohti lisab ettevõtluskeskus poolsada. Tore ju. Virtsu seisab mandri-Eesti ääre peal, aga kohalik võim teeb kõik endast oleneva, et kanti ääremaastumisest päästa. Õigesti teeb. Ent juba ma kuulen Aare Salitet hüüdmas: „Ega mina asja vastu ole! Mina olen asukoha vastu!” See on demagoogia. Tähtis on tulemus.
Kuhu ehitada
Virtsusse kavandatava ettevõtluskeskuse asukoha valis viie alternatiivi seast välja hiidlaste arhitektuuribüroo DAGOpen OÜ. Sama büroo koostas ka ettevõtluskeskuse detailplaneeringu.
Olgu siinkohal öeldud, et DAGOpeni juhib Eesti arhitektidest üks vähestest planeerimisala tippspetsialistidest Jaan Kuusemets ja töö tehti korralikult. Ometi söandab Aare Saliste väita, et teisi võimalikke asukohti pole üldse tõsiselt kaalutud.
Välja valiti maatükk, mis paikneb Tööstuse, Metsa ja Uisu tänavate vahel. Mõni maatükk oli liiga väike, mõne eest küsiti liiga kõrget hinda, mõnda ei nõustutud üldse müüma. Kaks paiknevad otse mere ääres ja las need jäävad tuleviku tarbeks puhkealade jaoks.
Planeeritava ala suurus on 13,73 hektarit. Sellele maatükile tuleb ettevõtluskeskuse rajamine kõige odavam. Kommunikatsioonidega liitumise kohad on kõige lähemal. Ei ole vaja lammutada amortiseerunud hooneid. Maatükk on tühi. Koht on juba praegu tehnoloogilise iseloomuga, sest seda läbivad kõrgepinge- ja muud liinid. Ettevõtluskeskus kasvatab kokku Virtsu seni kaks eraldi seisvat osa. Inimestel on aleviku keskele hõlpus tööle käia.
Kuhjaga rumalusi
Protesteerijad nurisevad, et ettevõtluskeskus rikub nende vaate. Nagu oleks midagi rikkuda. Umbrohi ja võsa.
Aare Saliste räägib ettevõtluskeskusega kaasnevast mürast ja võimalikust saastest.
Ettevõtluskeskuse suurim osanik, praegu Kõmsil paiknev metallitööstusettevõte K.MET ei lärma ega saasta seal, miks peaks ta seda tegema Virtsus? Tootmine jääb ju samaks.
Olulise keskkonnamõjuta tööstusettevõtted peavad paiknema elamutest vähemalt 50 meetri kaugusel. Ettevõtluskeskus on vähese keskkonnamõjuga ja paikneb kaks korda kaugemal. Nagu ka K.MET Kõmsil. Keegi pole kaevanud. Isegi sealne lasteaed on rahul. Põnnid saavad soojal ajal lahtiste akende all põõnata. K.MET ei sega.
Pealegi on detailplaneeringus ettevõtluskeskuse kõrvale jäetud kuus elamukrunti. Neid krunte ei oleks sinna kavandatud, kui ei oleks tohtinud.
„Kui maa on detailplaneeringuga saanud sihtotstarbe tootmismaana, siis võib sinna rajada kas või keemiatehase,” väidab Aare Saliste.
Ega ikka või küll. Ja seda sinna ei tehtagi. Ükski instants ei kinnitaks sellist planeeringut. Rahumeelsed hooned tulevad kuni üheksa meetri kõrgused, sulanduvad keskkonna ja ümbritsevasse miljöösse.
„Virtsu on elektrit täis,” ütleb Saliste. Et minge mujale.
See, et Virtsu on elektrifitseeritud, ei tähenda sugugi, et ettevõtluskeskuse võib pista suvalisse punkti. Seal peab olema tootmisele vastav võimsus.
Aare Saliste sõnul pelgavad naabrid, et nende akende all hakkavad sõitma suured veoautod. Näiteks K.METile piisab päevas ainult kolmest. Ettevõtluskeskuse teistele osalistele läheb veoautot hoopis harva vaja. Ja uneajal ei tohi need üldse sõita.
„Elurajooni keskele tööstusparki ei rajata,” väidab Aare Saliste.
Rajatakse küll, kui see sinna sobib. Trend on tiheasustusalade tühikud täis ehitada, kui sinna just parki või muud roheala planeeritud ei ole. Kõne all olev tühik ei jäänud sinna kogemata. Küllap oli kalurikolhoosil sellega oma plaan. Täis oleks ehitatud nagunii.
Kohtuga kaasneb
Juhul, kui vald ei vii ettevõtluskeskust mujale, ähvardab Aare Saliste, protesteerijate peamees, kohtusse pöörduda. Mis siis ikka – selline õigus tal tõepoolest on. Mida kohus otsustab, ei tea. Aga kohtuasja menetlemise ajaks peatub ettevõtluskeskuse kavandamise protsess. Sellega kaasneb mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne kahju.
Näiteks möödub investeeringutoetustest euroraha taotlemise tähtaeg. Korstnasse tuleb kirjutada enamik seni tehtud kulutusi. Ei saa ju detailplaneeringut sülle võtta ja teisele krundile tõsta. Detailplaneering on tehtud kindla koha jaoks. Kõik algab otsast peale, kui algab. Rahalaev on läinud ja kes teab, kas ta veel tuleb. Võimalus Virtsut edendada jääb kasutamata.
Teada on, et Hanila selts tegeleb pidevalt Nordkakalk-i töökontrollimisega. Tema vastu on kohtus käidud. Selle peale on kulunud märkimisväärne summa.(kümnetes tuhandetes ). Seltsi kuuluvad inimesed, kelle töökohad ( alalised elukohad )on Tallinnas (kui nii saabväita dirigentide, koorijuhtide, lavastajate kohta ) . Üks põhjus, miks ei saa elada Hanila vallas, enamikel sissekirjutus olemas, on elektri puudumine Esivere külas vähemalt12 majapidamises. Sinna Seltsi kuulub üks pidevalt Hanila vallas tegutsev perek. -Türner. kaevanduses lõhatakse, mis on teinud praod majadesse, purustusmasinamüra, põhjavee ärajuhtimine, mis tekitab pöördumatut kahju loodusele.. Kas ma saan õigesti aru, et Soobardite kodu seal üle tee ? Hanila valda edastati materjalid… Loe rohkem »
Kristiina ja Soobard.
Teie oletegi selle soperdise kirjutanud,
Kas projektide analüüsija kirjutab kirjavigadega ?
Kes seda usuks ?
Kui grupp inimesi hakkas uurima Nordkalki töötamist, siis Soobardid ei olnud häiritud. Kaevandus nende vanemate majale väga lähedal.
Samuti ei häiri Teid tuulegenerratorid ? Uuringute kohasel tkujutavad inimestele suurt terviseohtu.Haritud inimesed saavad neid erinevates keeltes lugeda.
Kalatööstuse ajal taluti vapralt ebameeldivat lõhna kui tuul õige koha pealt oli, hetkel midagi sellist ei tule nagu lubatakse. Peaks ikka arvestama ka investorite soovidega ja tegema kompromissi. Inimestel oleks hetkel kavandataval alal palju lähemal tööl käia. Demokraatia peaks ikka kehtima meie riigis ja vallas, mitte et kes rohkem kisab ise absaluutses vähemuses.
Paraku nende kisakõride nutulaulu ja hala tagant kumab selline täiesti tüüpiline rehepaplik soov mingit omakasu saada…siit minu soovitus tegusatele vallainimestele , et kirjutage eelarve vähe suuremaks ja toppige neil rahaga suud kinni , seda nad ju tegelikult ootavad , unustage ära need mõttetud esseed mis siia kirja pandi nö vastaste poolt!Edu vallale , loodan , et Virtsu saab veel jalad alla kunagi!!
…et Metsa tänava rahvas tegelikkuses ei soovi, et Virtsus oleks ka edaspidi kool ja lasteaed, kus kilkaksid nii teie, kui ka laste lapsed jne.jne. Praegu aga seistakse hea selle eest, et elu Virtsus täielikult välja sureks !
Väga sooviks näha millal kopp juba maasse lüüakse ja ehitustegevus seal kõrgelt umbrohtu täiskasvanud ” imedemaal ” lahti läheb. Ehk tuleks elu Virtsu tagasi – selleks edu ja tugevat närvi elu edendajatele ja arendajatele !
Ma oskan veel pikemalt kirjutada. Aga kus on arusaadavalt ja lühidalt valupunktid jääb segaseks.
ühesõnaga- Soobardite möll
Mina olen samuti üks kirjale allakirjutanu, ja ei mõista, kuidas on artikli kirjutanud ajakirjanikul tekkinud üldse kujutelm, justkui oleks võitlus vaid härra Saliste poolt, kes on tema meelest suvaline suvitaja, ja keda ta lihstalt konkreetselt avalikult laimab. Ta ei ole suvaline suvitaja vaid enamuse oma aega seal veetev inimene, kes elab selle “kasutu ja koleda” maalapi kõrval. Mina ka hetkel ei ela Virtsus alaliselt, aga olen siiani sinna sisse kirjutatud, sest seal on minu kodu, ja jah, ka selle “kasutu ja koleda” maalapi kõrval ja jutt, mis ajakirjanik kirjutab, ei vasta tõele kohe mitte. Fakt, mis on välja toodud, et… Loe rohkem »
Kui härra ajakirjanik oleks enne artikli kirjutamist suvatsenud süveneda näiteks keskkonnamõjude hinnangusse (mis on vaid üks absurdsustest selles detailplaneeringus), siis vabandage väga, aga oleks isegi tema äraostetud ja kinni makstud mõistus saanud aru, et see kes keskonnamõjude hinnangu koostas, mängis samal ajal Bingo Lotot, ja lahmis numbreid huupi, ehk see pole tõsiseltvõetav. Ja kui Hanila valla elanik saab detailplaneeriguga seotud koosolekul sõimata selle eest, et ta julgeb KÜSIDA, milleks on tal täielk õigus, sest selleks ju koosolek pidanukski toimuma?, siis on see väga ebaprofesionaalne vallavalitsuse poolt. Näiteks korra härra Peksari jutu järgi tuleb tee sadamani, mis detailplaneeringusse on ka välja… Loe rohkem »
Mina olen üks kirjale allakirjutanu ning kirja looja. Olles töötanud 8 aastat oma elust detailplaneetringute projektijuhina, tean üsna hästi, mis on analüüsimine ning kuidas valida detailplaneeringu jaoks sobivat asukohta. Kellegi mahatallamine, kui kirjas on palutud taiendavat analüüsi, on kohutav julmus! Tegemist ei ole hr Saliste personaalse pöördumisega, vaid kõigi allakirjutanute omaga (enamik neist Metsa tänava elanikud). Ainus mida kohalikud elanikud paluvad, on uuesti analüüsida asukoha valikut, mitte kellegi suva järgi, vaid professionaalselt. Oleme lisanud ka omapoolse algatuse selleks. Antud artikkel on kahjuks kirjutatud teadmatusest ning vastuväidete esitajate kirjaga mitte tutvumisel. Isiklikult palun hr Talvaril hr Saliste ees vabandada, kuna tegemist… Loe rohkem »