Laskelootus Kristjan Tiitsma seab kõrgeid sihte

Kristjan Tiitsma treeningul Haapsalu lasketiirus. Foto: Arvo Tarmula

Meie laskelootus, kevadel Taebla gümnaasiumi lõpetanud Kristjan Tiitsma peab sporditegemise kõrval tähtsaks ka õppimist. Tema keskmine hinne oli 4,5 ja noormees asus sügisest õppima füsioteraapiat Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Tiitsma tuli suve hakul Eesti juunioride meistriks spordipüssiharjutuses 60 lasku lamades, tulemuseks 610 punkti. 

Alustas võrkpalliga

Linnamäel elav ja Oru põhikoolis sporditegemist alustanud Kristjan Tiitsma hakkas peale hoopis võrkpallist. Väikeses maakoolis tehti paljusid spordialasid, kuid tubli võrkpallitreeneri Kadi Paaliste juures hakkas võrkpalli mängima peale paljude teiste ka tulevane juunioride laskmise Eesti meister. See on ääretult meeldiv, kuidas noor sportlane oma esimesi õpetajaid kiidab ja meeles peab.

„Minu kehalise kasvatuse õpetaja Renno Silde oli ja on väga hea õpetaja. Usun, et temalt saingi sporditegemise pisiku,” ütles Tiitsma.

Korralikud kehalise kasvatuse tunnid ja viiendas klassis alustatud võrkpallitrenn panid noormehe uskuma spordisse. Väikeste maakoolide õpikeskkond on kindlasti just noorukile õigete otsuste tegemisel parem. Kuna ka Oru koolis tegeldakse laskmisega, oli linna trenni minek justkui loogiline jätk. 2008 alustas Kristjan Tiitsma treeninguid Haapsalus treener Mati Seppi juures.

„Esimesel aastal käisin kord nädalas, teisel aastal kaks korda,” meenutas Tiitsma.

Noormehe sporditegemist toetas kogu tema perekond. „Ema tõi mind treeningult alati koju. Nii oli see ka siis, kui Taeblas gümnaasiumis käisin.”

Tõsi ta on, Taebla gümnaasiumis käies tuli pärast tundide lõppu kohe Haapsalusse trenni sõita ja kui olid trennipäevad, venisid need lausa kella kuue-seitsmeni välja.

„Ilma pere igakülgse toetuseta poleks ma seda teha saanud,” ütleb Tiitsma.

Laskmisega tegeleb ka Kristjani vend, kes on talle nii treeningupartner kui ka konkurent. Noormehe treener Mati Seppi leiab, et ka laskjal endal on suurepärane suhtumine. „Alguses kartsin, et vajub ära. Nii nagu tihti maalapsed. Käia tuli kaugelt ja see on tihti määrav, miks pooleli jäetakse. Aga Kristjan on tubli. See on imeline järjepidevus ja väga hea suhtumine. Nüüd kajastub see ka tulemustes,” ütles Seppi.
 

Treeninguga tippu

Noormees leiab, et tulemused saab ainult korraliku treeninguga. „Meil on hea tiir, varustus ja treenerid, head tulemused tulevad kogemustega, ainult treeni,” rääkis Tiitsma.

 Mitte kuskil mujal Eestis ei ole nii häid tingimusi kui Haapsalus, leiab ta. See kõik on loonud noortele võimalused laskmise kui spordiala harrastamiseks. Kuidas lasketreening välja näeb?

„Mõned näited: panen käe tulejoonele, hoian kätt. Peab olema rahulik ja kindel. Siis vajuvad asendid paika. Laseme kümne lasu kaupa, treener jälgib asendit,” kirjeldas sportlane.

„Olenevalt treeningust kestab see 1–2 tundi. Lasta tuleb mitmesugustest relvadest. Tulirelvaga lastakse 50, õhkrelvaga 10 meetri pealt.”
Suve hakul tuli tihedas konkurentsis Eesti meistritiitel juunioride spordipüssiharjutuses 60 lasku lamades. Tulemuseks 610,0 punkti.

„Nüüd hakati tulemustes lugema komakohti. Näiteks 10 annab 10,9 silma,” selgitas Tiitsma.
Tulejoonel seismine on keeruline, peab olema väga tugeva närvikavaga.

„Tuleb olla omas mullis, kõik lasevad koos. Hea lasu korral ei tohi ähmi sattuda. Pead mõtlema üks lask korraga. Aega on selles harjutuses 60 lasule üks tund. Tuleb laadida ja taas olla täpne.”
Tiitsma on võistlemas käinud ka Lätis, Leedus ja Soomes, kus on laskespordi tase väga kõrge.
Tartusse õppima minnes ei jää noormehe treeningud pidamata. „Elvas on korralik baas ja seal saan edasi treenida,” rääkis ta. „Tahan ikka edasi, kõrgemale jõuda. Sihid peavad suured olema.”
Kui on tahtmine ja soov, saab hakkama igal pool.