10

Nuckö Farmi juht: farmiloomade puurist välja laskmine lõpeb loomade surmaga

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

rebasefarm nuckö10Nuckö rebasefarm. Foto: Arvo Tarmula

Farmis kasvatatud loomade puurist välja laskmine ei ole loomade kaitsmine, see võib lõppeda nende hukkumisega, ütles Nuckö Farmi juhatuse liige Leander Pragi kommenteerides nädalavahetusel toimunud intsidenti Karjaküla naaritsafarmis.

Ööl vastu laupäeva tungisid tundmatud isikud AS-i Balti Karusnahk Karjaküla naaritsafarmi territooriumile ja avasid seal ligi sada naaritsapuuri, teatas BNS eile. Õnneks said farmi töötajad kõik lahti lastud mingid kiiresti kätte. Turvakaamera saadud pildi järgi tegutsesid sissetungijad farmis kella 3 ja 4 vahel, ütles Eesti Karusloomakasvataje Aretusühingu esindaja.

„Kuna farm vastab kõikidele tänapäevastele nõuetele, siis loomad farmi territooriumilt õnneks välja ei saanud. Kui kurjategijad oleks aga ära lõhkunud ka aia, siis oleks kahju olnud tunduvalt suurem,“ rääkis Pragi, selgitades, et kui farmiloomad peaksid vabasse loodusesse sattuma, siis 95%-lise tõenäosusega nad hukkuvad, kuna nad ei saa looduses hakkama. Seekord läks asi Pragi sõnul isegi õnnelikult ja kahju piirnes loomadele ja inimestele tekitatud stressiga.

Asjal on ka teine aspekt – nimelt on mink Euroopas võõrliik, kes laiendab pidevalt oma leviala ja seetõttu on väljasuremise äärele sattunud euroopa naarits. „Kahju Eesti loodusele ja keskkonnale oleks pöördumatu, kui minke loodusesse lasta,“ märkis Pragi.

Ta rääkis, et on tutvustanud loomakaitsjatele hiljutist uuringut, milles jõuti järeldusele, et karusloomakasvatuse puhul on number üks oht keskkonnale see, kui mõtlematud inimesed lasevad farmiloomad vabasse loodusesse. „Kui me toona seda uuringut tutvustasime, kinnitasid loomakaitsjad, et nemad kindlasti midagi sellist mitte kunagi ei tee. Paraku on inimesi, kes teevad. Loomakaitsjate endi retoorika ja tegevus on viinud selleni, et inimesed teevad puhtalt teadmatusest loomade kaitsmise sildi all neile hoopis halba,“ rääkis Pragi.

Eesti Karusloomakasvataje Aretusühing märkis oma eilses teates, et mõned aktivistid on püüdnud pöörata avalikku arvamust karusloomakasvatuse vastu, mis on tõenäoliselt üheks põhjuseks, miks mõned noorukid harrastavad ööpimeduse varjus selliseid ühiskonnaohtlikke tegusid. Viimastel kuudel on ka varem nähtud farmide ümbruses ennast varjata püüdvaid noormehi, kuid sellise jultunud sissetungini nagu eelmisel nädalavahetusel, pole keegi veel varem jõudnud.

Eesti Karusloomakasvataje Aretusühing juhib tähelepanu, et sellised sissetungid loomafarmidesse ei ole mitte ainult väga tõsised varavastased kuriteod, vaid seavad ohtu ka farmis elavate loomade elu võivad avaldada negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tibi
Tibi
Mis puutub puurispidamist… No saab ju lihtsamalt elada. Lapsed pannakas sündides pappkastidesse, kõigil pole korteripinda väga palju. .Eestis pole igal lapsel oma tuba. Eriti kitsad tingimused on tiheda rahvastikuga aladel. Nälga ja janu kannatavad miljonid. Miks see nii on? ikka seepärast et paljud kasutavad liiga palju ruumi. Kui kasutame liigset ruumi loomade pidamisel, saavutame sama efekti. Tuleb tehnoloogilist resurssi kulutada loomadele üle normi (ehitus, materjalid, ressursid,) mida saaks kasutada inimeste olude parandamiseks vaestemates riikides.. Ja ega need vaesemad pole ka oma riikidega rahul, nad tulevad hea meelega meie juurde, kes me nii hästi kohtleme loomi ja saame kõigile pakkuda toitu… Loe rohkem »
naljanumber
naljanumber

mitu kasukat sul siis on ka, teadja?

Teadja
Teadja

Meie kliimas on karusnahka ikka vaja läinud. Tore on soojas Lääne-Euroopas karusnaha kandmise vastu protesteerida. Eestis ajad talvel meelsasti kasuka selga. Mis puutub karusloomade pidamistingimustesse – sellega on nii, et halbades tingimustes loomadel on naha ka karusnaha kvaliteet väga halb. Kasumit ei saa. Tegelikult peetakse karusloomi päris normaalsetes tingimustes, et saada võimalikult parem karusnahk ja loomulikult suurim kasum.

Valge Daam
Valge Daam

Noorloomade “elamine” piiratud puuris ja nülgimine enne täiskasvanuks saamist on eetiline? Edevatele ja rahaahnete jaoks ilmselt küll!

torelugu
torelugu
Mis puutub jahilkäimine praegu sellesse teemasse. Vanast ajast saadik on suudetud jahipidamist teha lugupidamisega loomade vastu. Õige jahimees ei piina looma mitte kunagi. Vastupidi, igasugused sadistid visatakse jahiseltsist esimeses järjekorras välja. tavaline lapsik demagoogiavõte- kui midagi vastu öelda pole, siis kukutakse kuhugi teise äärmusesse ja pannakse vestluskaaslasele sõnu suhu. Täpselt nii nagu normaalsetes tingimustes loomade pidamine on normaalne, täpselt samamoodi on loomade (sead, veised, lambad, kanad) hiigelfarmides, sisuliselt konvereieri osadena pidamine ebanormaalne. Tapmine kui konveier, masinavärk on haige. Seda saavad muidugi kõik inimesed aru, kes viitsivad pisut mõelda. Keegi ei keela liha süüa aga miks peab loomi enne surma, nende… Loe rohkem »
jaak
jaak

sina ? oled ikka päris tola. Need kes loomad lahti lasksid tuleks panna vangi ja las maksavad kahju kinni.

to. jahimees
to. jahimees

samad sõnad.

Jahimees
Jahimees

?-tule räägime juttu väheke…nii lolli inimest tahaks lausa oma ihusilmaga näha…

?
?

masendav, kuidas mõned inimesed peavad eetiliseks oma enda elatist teenida sellise verise äriga. Ehk meeldib neile isegi poolelusaid rebaseid nülgida? Alternatiivne küsimus- kust üldse leitakse selliseks tööks inimesi ja kas pole mitte aeg seadusega keelustada selline inimeste väärastamine ja demoraliseerimine nagu on nülgimise-tapmisega seotud töökohtadel töötamine. Mõni hädaga lähebki, sest pole paremat tööd- aga mida selline töö inimhinge ja olemuse kallal teeb, sellele ilmselt osade inimeste arunatuke ei ulatu.

maxx
maxx

… ning jahil käik on tegelikult viimase viiekümne aasta jooksul välja kujunenud rikaste verejanuline meelelahutus. Teem nii, et metsas enam pauku ei tee, paneme kõik sigalad, kanalad ja muud farmid kinni ja sööme idusid ja juurikaid ning tantsime koos pudulojuste ja metsloomadega ümber lõkke ja elu ongi lill.

wpDiscuz