Mailiis Tammeveski töö on tema hobi – töö treenida teisi inimesi ohutult ja tulemuslikult ja hobi hoolitseda oma tervise eest, hoides end füüsiliselt heas vormis. ERAKOGU
Personaaltreener ja toitumisnõustaja Mailiis Tammeveski juhendab nüüdseks juba 11 aastat rühmatreeninguid Haapsalu spordiklubis Fitclub ja kasvatab kolme armsat tütart.
„Olen alati aktiivne olnud, kooliajal regulaarselt aeroobikaga tegelenud ning jooksmist armastanud,” ütles ta. „Olen õnnelik, et saan öelda: minu töö on minu hobi, armastan oma tööd ja teen seda südamega!”
Praeguses maailmas on infovoog nii suur, et lihtne on end ära kaotada. Igasugused dieedid, gluteeni- või laktoositalumatus, taimetoitlus – ilmselt ei tunne meist keegi kedagi, kes vähemalt mingit sorti dieeti proovinud poleks. Mailiis Tammeveski sõnul ei saagi tänapäeval kasutada väljendit „tervislik toitumine”, sest keegi ei oska täpselt hinnata poest saadava toidukraami tervislikkust.
„Küll aga saame rääkida tervist toetavast – teadlikust, mõtestatud, mitmekülgsest – toitumisest,” arvas Tammeveski.
Teavet „tervisliku” toitumise kohta leiab hulgaliselt nii kirjandusest kui ka internetist ja sageli on eri allikatest saadav info väga vastukäiv.
„Olukorra teeb keeruliseks ka poeriiulitel olev tohutu kaubavalik ning kaubanduskettide sooduspakkumised, kus pigem soositakse valmistoitu, maiustusi ja muid tooteid, mida inimene tõenäoliselt muidu ei ostakski,” mõtiskles Tammeveski.
Dieet tähendab rutiinset toitumist
Tammeveski sõnul otsitakse kõige enam teavet kaalulangetuse, aga ka -tõstmise kohta, kuid ka siis, kui tervis korrast ära. Sõna „dieet” assotsieerub üldiselt kaalulangetamise ja väga madala kaloraažiga, kuid tegelikult on see mis tahes toitumise rutiin, olgu see siis tervist hoidev või kahjustav. Näiteks paleodieedist on saanud tema sõnul justkui kultus, kuid esivanemate toidulaua ülevõtmisest ei saa praegu enam rääkida.
„Meie elustiil ja harjumused on ajas palju muutunud ning kättesaadav toidukraam ei ole võrreldav esivanemate laual olnuga,” ütles Tammeveski.
Paleodieedis on piiratud süsivesikute tarbimine ja tõstetud valgu tarbimist. Dieet soovitab süüa liha, kala, muna, puu- ja köögivilju, pähkleid ja seemneid, kuid välistab teraviljad ja kaunviljad, samuti piimatooted, suhkru ja töödeldud toidu. Tammeveski sõnul saavutasid Rootsis 2014. aastal läbi viidud uuringu kohaselt paleodieeti pidanud inimesed positiivseid tulemusi kiiremini kui korrektselt põhjamaade toitumissoovitusi järginud inimesed. Kahe aasta pärast olid aga tulemused samaväärsed ja paleotoitujatel hakkas keha rasvamass taas kasvama.
Tammeveski sõnul on igasugune äärmuslik toitumine kehale kurnav, keelatud toidugrupid kahandavad mitmekülgset toiduvalikut, mistõttu võib tekkida tüdimus või toitainete puudus. Nii on oht vanade harjumuste juurde naasta suurem. „Pealegi, kas ikka peab loobuma maitsvatest läätsedest, kinoast, hummusest, metsikust riisist? Kas ei oleks siis mõistlikum harjutada end kohe tervislikke soovitusi järgima, mida tõenäolisemalt kasutad kogu ülejäänud elu, oled tõenäolisemalt stabiilsem ja seeläbi annad oma kehale kindlustunde?” mõtiskles Tammeveski.
Küll aga on olukordi, kus ekstreemne dieet on põhjendatud. Näiteks diabeedi puhul on vaja saavutada tulemused kiiresti. Niisamuti on taimetoitlastel tavaliselt väga head tervisenäitajad, kuid üleminek taimetoidule peab olema kaalutletud, nõustajaga koostöös saabunud otsus. „Taimetoit sisaldab palju kiudaineid, mis liigse tarbimise korral viivad kehast välja vitamiine ja muid vajalike mikrotoitaineid, samas kui süsivesikutevaese dieedi puhul kipub aga kiudaineid hoopis väheks jääma, mis omakorda põhjustab seedevaevusi,” tõi ta näiteid.
Leidub ka n-ö „mehelikke” dieete, kus soovitatakse tarbida palju loomseid produkte; liigne valk koormab neere ning uuringud tõendavad Tammeveski sõnul loomse valgu ületarbimise ja vähkkasvajate ning muude haiguste riski suurenemise seost.
„Sööma peaks mitmekülgselt, liialdamata millegagi ja nautima nii söögitegemist kui ka söömist,” soovitas Tammeveski.
Kaalust allavõtmiseks ei tohiks Tammeveski sõnul noorel inimesel toidu kaloraaž langeda alla 1500 kcal, sest see on hädavajalik organismi eluspüsimiseks ja organite tööks ilma igasuguse füüsilise aktiivsuseta. Sellele kaloraažile lisandub füüsilisest aktiivsusest tulenev energiavajadus, mis on individuaalne. Kaalulangetaja peaks saama vaid 2000 kcal vajadusest vähem. Energiavajadusest palju olulisem on aga tarbitava toidu väärtus, kvaliteet, kogused ja päevarutiin. Sööma peaks umbes iga kolme tunni tagant, nii ei teki kehal näljatunnet ja veresuhkru tase on stabiilne. „Siin saab abiks olla toitumisnõustaja, kes suunab ja motiveerib, vajadusel korrigeerib plaane,” soovitas ta.
Kui võtta kiiresti ja palju kaalust alla, juhtub sageli, et kaal tuleb sama kiirelt tagasi ning jääbki edasi-tagasi hüplema. „See teeb meie keha targaks ja mingi hetk salvestab too iga kalori ning enam ei lase kaalul langeda, ükskõik, kui vähe sa sööd,” avaldas ta.
Imeravimeid pole olemas, muidu polekski maailmas ülekaalulisust.
Jahu, suhkur ja piim annavad energiat
Toidutalumatus ja -allergia on väga levinud probleemid. Tammeveski sõnul mängib nende hädade kujunemisel suurt rolli elukeskkond, toitainete tasakaalustamatus ja ka vähene liikumine. „Paljudel inimestel on piima- või gluteenitalumatus, sest poest saadav pakipiim pole meie organismile omane ja rafineeritud jahu toimib meie kehas kui liim,” teadis ta.
Tammeveski pani südamele, et ise talumatust diagnoosida ei tasu, vaid tuleb pöörduda analüüside tegemiseks arsti või ka toitumisnõustaja poole.
Tammeveski sõnul ei anna rafineeritud jahu, suhkur ja tööstuslikult töödeldud piim kehale muud väärtuslikku kui energiat, mida keskmine inimene saab nagunii liiga palju. Suhkru ülesöömisest on tingitud ka liigesehädad, tujude kõikumine, hüperaktiivsus ja väsimus. „Näiteks kui bensiinimootoriga autole tankida diislit, saab selle autoga mingi vahemaa sõita, kuid ühel hetkel mootor seiskub, niisamuti on inimese kehaga – see jaksab võidelda valede harjumustega aastaid, enne kui tervisehädad kimbutama hakkavad,” tõi Tammeveski näite. Sageli ütleb tervis üles alles aastaid hiljem, võib-olla lausa 20–30 aastat hiljem.
Tervist toetav toit on mitmekülgne, värske, vähe töödeldud ja lisaainetevaba. Rohkem tuleks tarbida köögivilju, kaunvilju, kala, täisteraleiba, puuvilju ja marju ning vähem loomseid produkte. „Kindlasti on oluline koht ka süsivesikutel, mille varu kehas peaaegu puudub, see on ka meie esmane energiaallikas,” ütles treener ja lisas, et eelistada tuleks täisteratooteid. Rasvade tarbimine on oluline juuste, naha ja küünte heaoluks ning ka aju täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks. Rasvu ei tohi karta, häid rasvu leiad seemnetest, pähklitest, kalast ja oliiviõlist. Vältida tuleks transrasvu ning naatriumglutamaati, tööstuslikke maitse-, lõhna- ja värvaineid.
Tervist toetav toitumine pole Tammeveski sõnul sugugi kallis, kulukaks teeb toidukorvi poolfabrikaatide massiline tarbimine. „Puhas vähetöödeldud toit sisaldab palju rohkem kiud- ja toitaineid, mis annavad väiksema koguse juures kehale küllastustunde, rohkema kiudainetesisalduse tõttu seedib toit aeglasemalt ja nii püsib täiskõhutunne pikemalt – seega kulub toitu koguseliselt vähem,” ütles Tammeveski.
Oluline on jälgida ka hooajalisust. „Liha soovitan osta kohalikult mahekasvatajalt, sest teadmata kust saadud liha võib sisaldada hormoone, antibiootikumide jääke, pestitsiide ja nitraate!” ütles ta. Lihatooteid võiks inimene süüa umbes 200 grammi päevas.
Liikumine ja füüsiline koormus on täisväärtusliku elu alus
Treeneri sõnul on inimese keha loodud liikuma, sest lihased, luud ja liigesed vajavad aktiivset ainevahetust. „Füüsiliselt raske töö, puude lõhkumine, käsitsi põllu harimine või lume rookimine ei ole trenn, sest tegemist on sundasenditega, kehapooled saavad ebavõrdse koormuse, mis tekitab rühi- ja liigeseprobleeme ning valu,” teadis Tammeveski.
Ühtlasi ei soojenda füüsilise töö tegija vigastuste vältimiseks lihaseid ega tee ka pärast seda lõdvestusharjutusi.
Õige treeningu ja koormuse aitab leida personaaltreener, kes aitab püsitada eesmärke ning nende poole liikuda. „Iseenesest pole ka jooksutreening halb – koormab üheaegselt palju lihasrühmi, parandab ainevahetust, treenib südant ja hingamiselundkonda, kuid tuleb alustada õigesti!” soovitas Tammeveski.
Tema sõnul on oluline alustada tasapisi ning liigeseid koormusega harjutada. Kui inimene on aga harjunud istuva eluviisiga ja tööga, tuleks hoopiski alustada aktiivse kõndimisega. Jooksu- või kõnnitreeningule tuleks lisada lihastreening. Lihased toetavad liigeseid ja aitavad hoida õiget rühti.
On tõestatud, et trenni tegevad inimesed on sotsiaalsemad, kõrgema enesehinnanguga ning õnnelikumad. Seega on regulaarne tasakaalustatud ja mõtestatud liikumine vajalik igale inimesele. „Treening ja tervislik toitumine on minu südameasjad!” julgustas Tammeveski abivajajaid tema poole pöörduma.
