Kolmandik Eesti 18-25-aastastest elanikest ei tea, millisesse teise pensionisamba fondi nende raha koguneb, selgus SEB uuringust.
„Noorte üldine teadlikkus ja huvi pensioni vastu on madal. Pensioniiga nähakse kauge tulevikuna, kuid ei mõelda sellele, et juba praegustel otsustel võib olla väga pikaajaline mõju. Näiteks kui teise pensionisamba fondi teadlik valik jääb pensionikogujal tegemata, siis riik määrab fondi loosiga konservatiivsete fondide hulgast, mis ei pruugi olla tegelikele ootustele vastav lahendus,” ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Võrreldes eesti ja vene keelt kõnelevaid noori, on nende teadlikkus teisest pensionisambast erinev. Kui 27 protsenti eestikeelsetest noortest ei tea, millisesse teise pensionisamba fondi nende raha koguneb, siis venekeelsetest noortest ei ole 44 protsenti oma fondivalikust teadlikud.
„Uuringust saadud andmed suunavad tegema rohkem teavitustööd vene keelt kõnelevate noorte seas, kuid noorte pensionikogumisele ja pikaajalise kogumise vajadusele laiemalt tuleks suuremat tähelepanu pöörata nii riigil kui ka pensioniteenust pakkuvatel pankadel-kindlustusseltsidel. Üks võimalus saada piisavat infot ja teadmisi hästi läbimõeldud pensionikogumise otsuse tegemiseks, on tulla panka personaalsele nõustamisele,” ütles Holst.
SEB uuringule kõigis kolmes Balti riigis 2015. aastal osales kokku 2002 inimest.
See tähendabki seda et noortel on mõistus pähe tulnud. Kevadel avaldas maaleht nimekirja, mis kinnitas et praegused hinnad langesid numbrites kokku krooni algaja hindadega. Seega hinnad on kasvanud 15 ja enam korda. Pensionifondid pakuvada aga intressi 10 protsendi tuuris. Tulge nüüd mõistusele mitte ükski raha reform ei ole üle 30 aasta meil siin vastu pidanud. Sa teed siin kuu aega tööd 30 aasta pärast saad selle eest tassi teed.
mida vähem tead, seda lihtsam on elada!
sweedi vanasõna.