Pereõde Merike Peek mõõdab vererõhku. Kui viirus on juba nädal aega piinanud, tuleb pöörduda oma perearsti poole. ARVO TARMULA
Külmade ilmadega sagenevad ülemiste hingamisteede haigused – nohu, köha ja kurguvalu.
Haigestumise kasvu on Haapsalu perearstikeskuse pereõe Merike Peegi sõnul näha oktoobris-novembris ja tippu jõuab see jaanuari lõpus või veebruari keskpaiku.
„Külmetus on sagedasem haigus ja enamasti põhjustatud 90% viirustest,” ütles Peek. Viirused levivad paremini jaheda ja kuiva õhuga.
Probleemid, millega keskuse poole pöördutakse, olenevad Peegi sõnul aastaajast. Sügistalvel haigestuvad sagedamini väikelapsed ja imikud. „Põhikaebused on palavik, köha, kõrvavalu ja nohu, aga ka oksendamine ja kõhulahtisus,” loetles Peek.
Tüüpilised viirused ja nende ravi
Tavaliselt haigestuvad inimesed kergemalt kulgevaisse viirustesse: paragrippi, adenoviirusesse või RS-viirusesse. Tavalisse ja märksa tõsisemasse grippi haigestutakse harvemini.
Paragripi tunneb ära valusa kurgu järgi, enamasti lisanduvad hiljem nohu ja haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihasevalu. Paragripi raviks eriravimeid ei ole ning selle kestus on üle nädala. Adenoviiruse põdemine võib kulgeda nii nagu teistegi hingamisteede haiguste korral, samuti võivad kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.
„Rahvasuu nimetab seda ka silma- või kõhugripiks, kuid selliseid haigusi maailmas ei tunta,” ütles Peek.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasevaluga.
„See on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemail inimestel, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist,” teavitas Peek.
Vältimaks viiruste tippajal perearstikeskuses ummikuid, tuleks meeles pidada, et haigestumise korral tuleb puhata ja palju juua, eriti sooja taimeteed.
„Mett on soovitav panna joomistemperatuurini jahtunud tee sisse, vastasel juhul väheneb mee kasulik toime. Hea oleks lisada teele ka sidrunit või ingverit,” soovitas Peek.
Tema sõnul aitab viirust organismist välja viia ka jalgadele sooja vanni tegemine, sest see kiirendab vereringet.
„Palavikku alandavaid rohtusid pole vaja võtta, kui palavik on alla 38,5 °C, sest organism võitleb viirusega,” lisas Peek.
Kui palavik tõuseb üle 38,5 kraadi, võiks kasutada apteegi käsimüügis olevaid ühe toimeainega ravimeid, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni. Kui sümptomid nädalase raviga ei muutu või seisund halveneb, tuleks ühendust võtta perearstiga. Siiski on tavaline, et viirus kestab üks-kaks nädalat, nohu-köha veel kauemgi.
Viirused tabavad harilikult nõrgenenud immuunsusega, ületöötanud täiskasvanuid ja üheskoos mängivaid lapsi. Külmetushaiguste profülaktikaks tuleb olla võimalikult palju värskes õhus, süüa mitmekesist ja vitamiinirikast toitu, tuulutada tube ja pesta käsi võimalikult sageli seebiga. Kasuks tulevad mõõdukas sport ja küllaldane uni.
Peek soovitab gripist hoidumiseks ka iga-aastast vaktsineerimist. Kaks nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest. Parim aeg vaktsineerida on oktoober-november, kuid võib ka hiljem.
Kas purgivitamiinid on vajalikud?
Kui süüa mitmekülgset toitu, ei ole vaja vitamiine juurde võtta. Kui mingil põhjusel pole võimalik mitmekülgselt toituda, näiteks põeb inimene mõnd haigust või on tal toiduallergia, võib nõu küsida pereõelt või arstilt. Viiruste aktiivsel perioodil oleks hea lisaks võtta C-vitamiini, mida saab ka värskeist juur- ja puuviljadest, marjadest. Kuna meie kliimas on vähe päikest ning senised uuringud on näidanud eestlastel D-vitamiini puudust, võiks seda juurde võtta.
Külmetus on haigestumist soodustav tegur. Haapsalu perearstikeskuse pereõde Reeli Tilk ütles, et ravimite valik algab esmalt vanust ja sümptomeid arvestades,samuti seda, kas haigestunul on kroonilisi haigusi. Eraldi vaadeldakse rasedaid ning imetavaid emasid.
„Tasub meeles pidada, et aevastamisel või köhimisel tuleb katta suu ja nina pabersalvrätiga, pesta regulaarselt käsi vee ja seebiga, olles haigestunud, jääda koju, juua rohkesti vedelikku,” soovitab Tilk.
Viiruste tippajal sügisel ja talvel on aegu, mil perearstikeskusesse on palju pöördujaid, sest ägenevad ülemiste hingamisteede haigused.
„Esmastele viirushaigetele annab pereõde soovitusi telefoni teel ja vajadusel kutsub vastuvõtule,” ütles Tilk.
Sagedasimad haigestujad on lasteaialapsed, algklasside lapsed, kroonilised haiged ning need, kelle töö või elu eeldab teiste inimesetega tihedat suhtlust.
Kuidas võidelda köha ja nohuga?
Pereõde Reeli Tilk soovitab:
PALAVIK. Palavikku ei tohiks karta, kehatemperatuuri tõustes hakatakse organismis hävitama haigustekitajaid. Palavikuks võib pidada temperatuuri, mis on suust mõõdetuna 37,8, kaenla alt 37,3 ja pärasoolest 38,2 kraadi. Palavikualandit tuleks võtta, kui kehatemperatuur on vähemalt 38,5 kraadi kaenla alt, pärasoolest mõõdetuna 38,5–39,0 kraadi. Palaviku alanemiseks on ka vaja palju juua vedelikku või taimeteed.
Tähtis on ka palavikku jälgida ja õigel ajal palavikualandit manustada imikuil kehakaalu, lastel vanuse järgi.
NOHU. Hooldage nina pidevalt merevett sisaldavate ninaspreidega, nuusake, üks ninapool korraga, määrige rinnale eeterlikke õlisid sisaldavat salvi. Kui nina kinni, siis kasutada nina limaskesta turset alandavaid ninaspreisid või nohutablette. Valik tehakse iga arvestades.
KÖHA. Tehke aure, võimalusel inhalatsiooniaparaadiga. Sooja auru, nagu vanasti tehti, võib teha siis, kui ei ole palavikku. Imikuile ja väikelastele seda ei soovita, sest kuumaveepõletuse oht on suur! Soovitan juua palju sooja jooki, kasutada rögalahtistavaid ravimeid. Imikud ja väikelapsed võivad rögalahtisteid kasutada vaid perearsti või pereõe soovitusel. Hea oleks määrida rinnale eeterlike õlidega salvi või hanerasva.