Haapsalu piiskopilinnuses keldri asukohta täpsustanud arheoloogid leidsid oma üllatuseks keldriga koos ka hüpokaustahju.
Läinud nädalal tegid arheoloogid proovikaevamisi väikese linnuse piletikioski taga, et tulevase ümberehitusprojekti tarbeks kindlaks teha, kas seal maa all asub kelder või mitte.
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juhi arheoloog Anton Pärna sõnul võis keldri olemasolu väikese linnuse sissepääsu juures küll oletada, aga et kõrval oleva keldri seinas pole ühtki jälge läbipääsu kohta, ei saanud selles päris kindel olla.
Pealiskihi eemaldamisel tuli aga päevavalgele üsna hästi säilinud hüpokaustahju pealisehitis. Välja on puhastatud keris ja osa ahju esiküljest, neist viimane on üllatavalt hästi säilinud. Ahi ise asub keldris, millega sai kinnitust ka keldri olemasolu.
„Sellise ahju leidmine linnusest pole üllatus, aga üllatav on just ahju olemasolu selles kohas. Seda ei osanud prognoosida, sest teistes keldrites selliseid ehituslikke detaile välja pole tulnud,” tunnistas Pärn.
Leitud hüpokaustahi on linnuses neljas – kolm neist on leitud väikeses linnuses ja üks Osutitorni kõrval asunud hoonest. Väikeses linnuses omaaegset söögisaali kütnud ahi on ka külastajaile eksponeeritud ja selle tööpõhimõttega saab linnusemuuseumis tutvust teha. Kolmas väikese linnuse hüpokaustahi tuli välja lavaalusest ruumist.
Anton Pärna sõnul võidi sissepääsu kõrval asunud kelder koos ahjuga maha jätta pärast mingit tulekahju.
„Söekiht, millega oli ahi kaetud, viitab keldri kohal olnud ruumis toimunud põlengule. Need on aga esialgsed mõtted, täpsemalt saab rääkida, kui on rohkem uuritud,” lisas Pärn. „Leiud on 16.–17. sajandist, väga huvitavast perioodist.” Leidudest tuli müüride juurest päevavalgele tabalukk, kolmjala katkeid jms.
Anton Pärn ütles, et sel aastal on veelgi kavas siin-seal müüride ääres teha väiksemaid proovikaevamisi, need on seotud linnusemuuseumi uue sissepääsu rajamisega. Pärna sõnul tahab ideekonkursi võitnud arhitektuuribüroo selle aasta lõpuks jõuda eelprojektini ja seetõttu on täpsustused vajalikud.
Haapsalu piiskopilinnuse juht Kaire Tooming ütles, et esialgu olid arhitektid ahju kohale kavandanud invalifti, kuid nüüd tuleb plaan ringi teha – leitud ahi on vaja kindlasti eksponeerida ja liftile uus asukoht leida.
Fotod: Arvo Tarmula
Hüpokaustahi
Antiikajast pärinev õhkküttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvaid tellisposte kuumaks küttes. Kuum õhk liikus ka seinas asuvate kanalite kaudu ülemistesse ruumidesse.
Hüpokausti edasiarendusena oli keskajal kasutusel kerishüpokaust, mis koosnes keldris asuvast ahjuruumist ja selle kohale laotud kerisest. Kerise kohal on aukudega võlvlagi, mida katab soojendatava ruumi põrandas suletavate kuumaõhuavadega katteplaat. Müürikanalite kaudu sai suunata kuuma õhku ülemistesse ruumidesse.