Keskkonnaameti peadirektor kehtestas algavaks jahihooajaks metssigade küttimisele täpsemad juhised, kütitavate sigade arvu ja samuti lubatakse aju- ja koerajahi pidamine metssigadele ka taudi leviku piirkondades.
Keskkonnaameti kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus tuleva aasta veebruari lõpuks küttida 29 600 metssiga, neist Läänemaal 2400. Metssigade küttimismahtu suurendati, et vähendada metssigade arvukust ja sellega aidata tõkestada taudi levikut.
Ka on sel jahihooajal lubatud taudipiirkondades metssigadele pidada aju- ja koerajahti. Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ütles, et eelmisel jahihooajal oli eesmärk vältida metssigade liikumaajamist taudipiirkondades, et anda seakasvatajatele rohkem aega katku vastu valmistumiseks. Kuid nüüd, mil katk on jõudnud ka kodusigadeni, tuleb tema sõnul rohkem metssigu küttida, et haigusetekitaja levikut pidurdada. Onemari hinnangul on olulisim edu saavutamise eeldus hea koostöö jahimeestega ja nende operatiivne info nii kütitud kui katku surnud sigade arvukuse kohta, mille alusel saab vajadusel korrigeerida küttimismahtusid.
Kuna jahiulukite lisasöötmine mõjutab oluliselt metssigade arvukust, on taudi tõkestamiseks vaja piirata ka metssigade lisasöötmist 1. oktoobrist 30. aprillini. Metssigade peibutussööta tohib kasutada ilma ajalise piiranguta, kuna see aitab kaasa metssigade küttimisele varitsusjahil.
Lisaks muudeti juba varem jahieeskirja, millega lubatakse metsseale ajujahti pidada aasta ringi ning ka põrsaid küttida aasta ringi. Koerajahti lubatakse 1. oktoobrist 31. märtsini. Lõastamata jahikoeri aasta ringi metsseajahil kasutada endiselt ei lubata, sest suvisel poegimisperioodil valivad koerad agressiivse metssea asemel enamasti mõne nõrgema jahiobjekti, kelleks võib olla loom liigist, millele jahipidamine on keelatud.
Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse edaspidi surmata jahiloata ka ilmsete katku tunnustega (nt loidus, häiritud koordinatsioon, verevalumid nahal) metssiga, teavitades sellest veterinaararsti või järelevalveametnikku ja Keskkonnainspektsiooni. Kui jahiluba oli olemas, tuleb teavitada veterinaararsti või järelevalveametnikku.
Edaspidi on jahipiirkonna kasutaja ehk jahiselts kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule (sarnaselt väikeulukite küttimisele) metssigade küttimiseks tasuta jahiloa. See võimaldab metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.
Jahiseaduse ja -eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt kuniks olukord muutub.
vastutust ei võta keegi. Vastutusest räägitakse ainult siis kui põhjendatakse oma suuri palganumbreid.
Nagu ei osata ka mingeid lahendusi sellele probleemile leida. Lätlastelt võiks õppima hakata, Eesti lohiseb ammu juba Balti kolmiku viimasel kohal.
Meite ametnikud kabineti vaikuses määravad ja reguleerivad EL komisjonist tulevate käskude alusel, mis ei arvesta kohalikke olusid ja loodusseadusi. Tulemuseks on metssigade populatsiooni vohamine, mida hakkas reguleerima loodus ise metssigade katku näol. Meie “vaprad amenikud” tõttasid kiiresti kodusigade arvu reguleerima, “lüües ühe vitsaga e hukates” kõiki katku nakatunud farmis kasvavaid sigu ja edestades naabreid lätlasi kodusigade teise ilma saatmises 272 kordselt vaatamata, kas farmis siga on nakatanud või mitte. EL seaduse ja määruste truud ametnikud on asunud likvideerima Eesti seakasvatust, kaovad seafarmid ja töökohad. Kas nüüd võtab vastutuse Keskkonna- ja Põllumajandusministeerim Eesti ühe traditsioonilise majandusharu likvideerimise eest?
igal aastal uued mõtted- eelmisel aastal teatati, et küttida ei tohi, kuna aetakse sead liikvele ja niimoodi katk kiiremini liikuma samuti. Ootame, mis toredaid mõtteid järgmine aasta toob.