Katkusigade matmispaik võib tulla Keedika lähedale
Katkupuhangu pärast hukatud sigu on maetud juba Jõgevaal Tormasse. Eile läksid 3000 siga hauda Viljandimaal Tarvastus.
Hukkunud loomad peaks tavaolukorras viidama Väike-Maarja loomsete jäätmete põletustehasesse, kuid kuna katku ohjamiseks tuleb hukata korraga tuhendeid farmisigu, siis otsib veterinaaramet igas maakonnas ühe sobiva koha sigade matmiseks. Kui katkupuhang peaks juhtuma mõnes Läänemaa suuremas farmis, siis lähevad kärsakandjad matmisele Keedika lähedale riigimetsa.
Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul tundub esmapilgul Keedika–Palivere maantee äärne piirkond olema sobilik. Tegemist on riigi maaga, suurel alal ei ole asustust ja piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud.
Põllumehed on tänavuse viljasaagiga rahul
Läänemaa suurimate teravilja kasvatajate hinnangul tänavuse viljasaagi üle nuriseda ei saa.
Reinu–Einari OÜ juht ja omanik Einar Pärnpuu, kellel kasvab teravili umbes 1400 hektaril teatas, et tänavu on viljakoristus viibinud võrreldes möödunud aastaga ligi kaks ja pool nädalat. „Mullu alustasime 16. juuli, tänavu läks kombain peale 4. augustil,” sõnas Pärnpuu. Ehkki viljakoristus algas tavapärasest hiljem, ei ole see Pärnpuu sõnul viljale hukatuslikult mõjunud.
Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa, kes kasvatab nisu, otra ja kaera kokku 450 hektaril, ei ole ta põldudele veel kombaini peale saatnud. Leppmaa sõnul on tonnidest või protsentidest vara rääkida, kuid ainuüksi viljale peale vaadates on näha, et tuleb hea vilja-aasta. Kõik põllumehed kinnitavad kui ühest suust, et tänavuse üleootuste hea teraviljasaagi taga peitub pehme talv ja niiske kevad periood. Põllumehed loodavad, hoiaks nüüd kuiva ilma, et saaks vilja põllult ära tuua.
Küll aga pahandab Läänemaa teraviljakasvatajaid madal kokkuostuhind ja vähene riigipoolne toetus.