Ott Lepland. Foto: Erakogu
Teisipäeval jõuab Ott Lepland oma kontserdituuriga „Taevas puudutab maad“ Noarootsi Püha Katariina kirikusse, kus ta kannab ette omakirjutatud muusikat.
Teisipäevane kontsert Noarootsi kirikus on sulle neljas õhtu järjest, mil üles astud. Kuidas vastu pead?
Eks mul ole juba omajagu kogemust seljataga. Suved ongi muusikuil kõige kibekiirem tööaeg, sest siis on palju üritusi, kuhu artiste kutsutakse. Kui vabadel momentidel puhata saab, ei tohiks asi väga hull olla.
Kas peatud tuuri ajal kontserdipaikades ja vaatad kohapeal ringi või sõidad ööseks Tallinna tagasi?
Eesti on väike riik. Siin võib riigi ühest otsast teise sõita mõne tunniga ja kuna mu kontserdid lõpevad poole üheksa paiku, saan pärast koju sõita ja oma voodis end rahulikult välja puhata. Saartega on teine lugu. Kui kontsert on näiteks Hiiumaal, peatun vanaema juures ja Muhumaal oma isa talus.
Oma lapsepõlvesuved oled vanaema juures Hiiumaal veetnud?
Jah. Kui kool sai läbi, läksin tavaliselt Hiiumaale. Ehitasime seal tädipoegadega onne ja müttasime ringi. Mu vanaema on eluaeg Kärdlas elanud ja minu ema on seal üles kasvanud.
Õnneks on Eestis kultuuritarbimine nii suur ja Hiiumaal on palju muhedaid sündmusi, kus ka ise üles astun. Reedel (eile – toim) esinen Hiiumaal kalurite päeval, 23. juulil on mul Reigi kirikus esinemine. Igal aastal püüan vähemalt viis-kuus korda sinna jõuda.
Kas sind seob miski ka Läänemaaga?
Kui Hiiumaale lähen, sõidan ju ka Haapsalust läbi. Just käisin seal esinemas ja see on ikka tohutu ilus kant. Läänemaa on väga mõnus suvel puhkamiseks, väga ilusa loodusega. Noarootsis on mul nii mõnelgi tuttaval suvekodu.
Kuidas erineb seekordne kontserdituur sinu varasemaist suvistest ringreisidest?
See on minu esimene kontserdituur, kus esinen üksinda ja saadan end ka klaveril. Selliseid esinemisi olen varem teinud üksikuid, aga tuure mitte. Seekord esitan pigem neid laule, mida pole avalikkuse ees varem eriti laulnud. Valisin selleks rahulikumad ja mõtlikumad lood, mis kirikusse hästi sobivad.
Mul ilmus äsja uus album nimega „Siinpoolne“, kust esitan mitmeid lugusid. Usun, et need kirikukontserdid tulevad üsna intiimsed ja isiklikud. Kui läheb hästi, tahaksin tulevikus selletaolisi veel teha. Igal juhul tuleb väga emotsionaalne kontserdireis.
Kas oled oma kirjutatud lugusid lauldes ka tundlikum, et kuidas publik reageerib?
Muidugi. Oma laulud on ju nagu oma lapsed. Tead, kuidas need on sündinud, millises seisundis ja mille ajel. Enda laulu lähed ikka rohkem sisse ja elad sellele kaasa. Usun, et see peegeldub ka publikule. Oma laulud tulevad südamest!
Kas „Kuula“ tuleb esitamisele?
Ikka! Kus siis seda veel teha, kui mitte sellisel kontserdil. Esitan ka mõne südamelähedasema kaveri Ivo Linna ja Tõnis Mäe repertuaarist. Usun, et inimestel on värskendav kuulata legendaarseid lugusid uues kuues.
Millised on sinu ekstravagantsed nõudmised kontserdipaigas?
Ma ei esita mingeid nõudmisi. Olen väga tänulik, et kirikud on mind vastu võtnud. Kõik, mida mul lava taga vaja läheb, võtan ise kaasa. Olen vähenõudlik, mulle piisab pudelist veest.
Miks oled otsustanud, et ei laula inglise keeles?
Olen nii mõnegi demo inglise keeles sisse laulnud, mille olen seejärel eesti keelde ümber kohaldanud. Kui teha ingliskeelset repertuaari, peaks olema eesmärk püüelda Eestist väljapoole. Praegu tunnen, et tahan laulda emakeeles. Niikuinii tuleb ingliskeelset muusikat igalt poolt ja Eesti inimesele meeldib eestikeelset repertuaari kuulata.
Kui palju tehti pärast 2012. aasta Eurovisioni Bakuus pakkumusi välismaal esineda?
Käisin päris palju välismaal esinemas: Hispaanias, Portugalis, Rootsis, Soomes, Venemaal. Eurovision on aga nii suur ja häid artiste tohutu palju. Ega see päris nii ka ole, et kui seal ära käid, oled kohe rahvusvaheline staar. See on müüt. Et rahvusvaheliselt läbi lüüa, on vaja tutvusi ja väga prisket rahakotti. Eks iga artisti unistus ole välismaa suurtel lavadel esineda, aga see pole nii lihtne.
Kus näed end 20–30 aasta pärast?
Loodan, et olen musikaalselt edasi arenenud ja kirjutan veel paremaid laule. Saan praegugi aeg-ajalt kokku oma lauluõpetaja Maikeniga, kes aitab mul vokaalset vormi parandada ja stabiilse hoida. Töö käib kogu aeg.
Loodan, et olen ka emotsionaalselt ja vaimselt edasi liikunud. Kindlasti mõtlen siis teisiti. Paigaltammumine on minule tagasiminek. Tahaksin Eesti muusikamaastikul edasi aktiivne olla.
Millised Eesti heliloojad on sulle eeskujuks?
Tõnis Mägi ja Sven Grünbergi muusikat olen alati austanud. Nemad on põhilised kaks, kellele vaatan alt üles. Nad on väga inspireerivad ja arenevad pidevalt. Nad on elus nii palju etappe läbi teinud ja jõudnud õigele teele. Neilt on palju õppida.
Need kaks heliloojat on ka hea näide, kuidas artistid ühiskonnas aktuaalsetel teemadel kaasa räägivad. Kas sinu arvates on lauljal ühiskonna ees mingi vastutus?
Absoluutselt, aga seda saavad endale lubada need artistid, kes on end tõestanud ja kellel on mingi ühiskondlik positsioon. See tuleb aja ja kogemustega. Elukogenematu noor ei peakski võib-olla sellistel teemadel sõna võtma.
Tänan Lääne Elu selle reklaami eest, väga ilus kontsert oli!