Käes on esmaspäev. Veel päev ja näen Suurt kanjonit. Järjekordne hotellivahetus. Hotell Bellagio, kus olime reedest saati, jättis hea mulje. Veidi häiris vaipade ajahõng, õigem oleks öelda tolmulõhn. Piinlik hoolitsus ja koristus siin ei aita. Nagu teada, tahavad vaipkatted ikka õues tuulutamist.
Bellagios oli siiski tore kahe asjaolu tõttu: hotelli ees asuv purskkaevude atraktsioon ja üle tänava hotelli Paris ees asuv Eiffeli torn. Torn on Las Vegases 165 meetrit kõrge, see on pool Gustave Eiffeli Pariisis asuva teose kõrgusest, ja särab siin öösiti üle linna. Ehitati see siia täpselt 110 aastat hiljem, 1997–1999. Esimesed külalised pääsesid torni 1. septembril 2000. Sinna tippu, vaateplatvormile pääseb hommikul kella poole kümnest kuni poole üheni öösel. Mina, pensionär, maksin selle lõbu eest 13, Timol tuli maksta 17 dollarit. Kui ei kannata oodata ja tahad kohe torni minna, nii kui tuled, siis saad kah, aga pead tasuma topelthinna.
Pariisi torn ehitati valmis kahe aastaga ja 1930. aastani oli see maailma kõrgeim ehitis. Kuigi tornist on maailmas tehtud üle 30 duplikaadi, on Las Vegase Eiffeli torn minu teada kõrguselt teine. Pariisis asuva torni all asub suur mänguväljak, mis talviti on liuväli. Las Vegases on torni all restoran, kohvikud, kontserdisaalid ja röögatu kasiino.
Kes Pariisi või Las Vegasesse ei jõua, käigu ära meie Eesti Eiffeli tornis. See asub Hiiumaal Kõrgessaare vallas Reigi küla põhjatipus, kus kohalik külamees selle 2007. aastal valmis sai. Tornis lehvivad Eesti ja Prantsuse lipp. Torni kõrgus on kümnendik Prantsuse omast ehk 31,4 meetrit. Probleemidki on sarnased. Nii siin kui ka Pariisis kerkisid kohe pärast valmimist päevakorrale lammutamise nõuded, aga püsti seisavad nad mõlemad tänaseni.
Vaatepilt, mis avanes Las Vegase torni tipust, on muidugi võrratu. Kui maa peal olles vaatad suuri hooneid ühe kaupa ega saagi nagu täit elamust, siis ülalt saad täieliku ülevaate neist maailma ehituslike suursaavutuste koopiaist, mis on Las Vegasesse püstitatud. Jääb vaid imestada, kust on kõik see raha võetud. Kuulsin, et Wynni hotelli juures asuva kunstliku kärestiku ja haljastuse eest olevat makstud ligi kaks miljonit dollarit! Huvitav, mis maksis siinse Eiffeli torni püstitamine? Kogu see tükike Prantsusmaad Vegases hõlmab Stripil 9,7 hektarit. Kas ainult torni või kogu selle kompleksi ehitus maksis 760 miljonit, jäigi mulle keelebarjääri tõttu ebaselgeks.
Eiffeli tornist saab ka parima pildi üle Stripi paiknevast Bellagio hotelli ees olevast tiigist koos purskkaevude kompleksiga. Tornist vaadates meenutab see kunstlikus tiigis asetsev purskkaevude torustik protsendimärki, mis on aga üle 200 meetri pikk.
Purskkaevud töötavad õhtul kella seitsmest keskööni iga 15 minuti järel, nädalavahetustel iga 30 minuti järel. Paljud turismibrošüürid reklaamivad seda veesõud kui Frank Sinatra muusika saatel ja tuledes tantsivaid purskkaeve. Midagi sellesarnast ta ka on. Igatahes mulle jättis ta parima mälestuse sellest linnast. Juba enne kella seitset koguneb suur rahvahulk käsipuude äärde ootama, millal algab veeatraktsioon.
Siis süttivadki tiigis tuled ja tasahilju tõusevad veest üles veejoad, esialgu mitte üle meetri kõrged. Siis kerkivad joad veidi kõrgemale, juurde tulevad nullikujulised purskkaevude ringid, mis looklevad, nagu tahaks kuhugi pageda. Ikka kõrgemale, kõrgemale ja siis käib kärgatus – veejoad on äkki niisama kõrged kui hotell Bellagio. Veel korra, nagu tahaksid nad lennata ära, taevasse. Selle järel tuleb rahunemine, et taas alata. Vahepalaks veeringide nõtkuv paindumine siia-sinna, nagu tahaksid vaatajaidki rahustada.
Ahmid seda vee ja valguse virvarri, vaimustud ja tuled kustuvad. Kõik. See oli etendus, mida käisin mitu korda vaatamas. See jättis hinge midagi head, võimast ja ilusat, millega on inimene hakkama saanud.
Aeg hakkab siin linnas lõppema. Ees on peaeesmärk Suur kanjon ja siis juba koju tagasi. Vaadata ja käia oleks veel palju. Käimata on Stratosphere Toweris, 100 korrusega hoone kõrgusel, kolmel jalal seisva pilvelõhkuja vaateplatvormil, kuhu viivad USA kiireimad liftid. Ka muuseumid: maffiamuuseum, tuumakatsetuste muuseum, erootikamuuseum ja veel sadu vaatamisväärsusi.
Tegelikult annab tunda väsimus või õigemini muljete üleküllus. Hakkasin aru saama California mehe jutust, kes ajas silmad pärani, kui oli kuulnud, kust me oleme ja kui kaua oleme.
„Siin linnas võib olla kolm-neli päeva, kõige rohkem nädala. Teinekord võib ju tagasi tulla,“ oli tema arvamus.
Kalle Tõnisma