Mul oli juba meelest läinud, et aastal 2015 kogutakse Eestis endiselt nn tühja kasseti tasu, kirjutab tehnoloogiajakirjanik Henrik Roonemaa Postimehes. See tähendab, et iga tühja audio- ja videokasseti, CD- ja DVD-tooriku, kassettmaki, VHS-maki ja salvestava DVD-mängija ning CD-kirjutaja müügist läheb teatav hulk raha Eesti Autorite Ühingule, kes selle siis oma liikmete vahel peaks laiali jagama. Seadme puhul on selleks kolm protsenti ja kasseti või tooriku puhul kaheksa protsenti hinnast.
Päris huvitav nimekiri, kas pole. Mõni ime, et eelmisel aastal ületasid maksu kogumise kulud tulusid ja kokku said autorid null eurot.
Nüüdseks on see tasu kaks korda ajale jalgu jäänud. Kümme aastat tagasi lõpetasid inimesed CD-toorikute kasutamise ja hakkasid muusikat MP3dena internetist alla laadima. Viimase mõne aastaga on nulli lähedale kukkunud ka MP3-mängijate müük.
Noorema põlvkonna jaoks tuleb muusika Youtube’ist või Spotifyst ja siin mingist isiklikuks otstarbeks kopeerimisest rääkida ei saa. Avad aga seadme ja kuulad, legaalselt.
Muusikapiraatlus on vähemalt läänemaailmas kiires languses, aga inimesed kasutavad üha enam voogedastusteenuseid, nagu Spotify. Kui keegi arvab, et näiteks nutitelefonidele kehtestada tühja kasseti tasuga, siis see oleks sama, kui riik kehtestaks meile kõigile tühja paagi tasu, mida Statoilile ja Nestele ümber jagada, sest uued autod võtavad vähem kütust ja kütusefirmad kannatavad.