Haapsalu kolledži õpilase Mirko Põllu lõputööks saab selline iseteendindus-hoolduspunkt kergliiklusteedele. Foto: erakogu
Lääne Elu tutvus mõningate tänavu kevadel Läänemaa ainsas kõrgkoolis, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis kaitsmisel olevate lõputöödega. Anname aru, kuidas saab kohalike teadustööde tulemusi praktilises elus kasutada.
KÄSITÖÖTEHNOLOOGIATE JA DISAINI ERIALA
Kiikvoodi autistlikele või liikumispuudega lastele
Andres Kikase diplomitöö raames valmib tunnetustoa kiikvoodi, mis aitab parandada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut. Uurimuse elluviimiseks külastas tudeng nelja tunnetustuba. Selgus, et vajalik oleks n-ö kiikvoodi, mis võimaldab reguleerimist püstisest asendist lamavasse ja oleks hästi hooldatav. Kõige enam hakkaksid kiikvoodit kasutama autismispektri häiretega ja liikumispuudega lapsed. Uurimistöö käigus valmib toote prototüüp, mille alusel saab hakata voodeid tootma. Voodi tootmise vajadust on kinnitanud ka Põhja-Eesti Autismi Liidu esindaja.
Aabits, mida saavad õppimiseks kasutada nii nägijad kui ka pimedad
Kaidi Subbi lõputööks on „Tähestiku õppevahend nägijatele, vaegnägijatele ja pimedatele koos õppimiseks”. Eesti koolides on praegu puudus õppevahenditest, mida saaksid kasutada nii nägijad kui ka vaegnägijad ja pimedad koos. Kaidi külastas Tallinna Heleni kooli ja Tartu Emajõe kooli ning tutvus sealsete õppevahenditega. Töö tulemusel valmis magnet-liikuvaabits, mis ühendab kaht kirjaliku keele vormi: punktkirja ja nägijate kirja, ja võimaldab koos õppida pimedail, vaegnägijail ja nägijail.
Väikelaste tegelusredel neuroloogiahaiglasse
Kersti Viioli töö tulemusel valmis väikelaste motoorika arengut soodustav tegelusredel. Tegelusredeli loomine oli Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse initsiatiiv. Keskuse palve oli, et redelit saaks kasutada nii peegli ees kui ka keset ruumi. Eelkõige vajavad seda füsioterapeudid. Väikelaste ehk kuni kolmeaastaste motoorika arengut soodustav tegelusredel käib lahti kaheks osaks, on lihtsasti teisaldatav ja võtab lahtivõetult seina äärde paigutatuna vähe ruumi. Toote vastu on juba huvi tundnud ka Tallinna Tondi põhikool, kus õpivad erivajadusega lapsed.
Iseteenindus-hoolduspunkt ratturitele kergliiklusteedele
Mirko Põllu diplomitöö eesmärk oli luua ratturitele mõeldud iseteenindus-hoolduspunkti kontseptsioon ja maketid edasiseks tööks. Valminud iseteenindus-hoolduspunkt on projekteeritud Nõmme–Haabersti vahelise kergliiklusraja Nõmme-poolsesse parklasse. Kavandi juurde kuuluvad ka varjualune ja hoolduspukid.
11. juunist saab käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala lõputööde posternäitust näha Haapsalus kodanike torni juures.
TERVISEJUHTIMISE ERIALA
Diabeetikuid aitaks tervise jälgimisel mobiilirakendused
Siiri Heinaru uuris oma lõputöös, kas ja kui paljud diabeetikud kasutavad või sooviksid tulevikus kasutada nutirakendusi, mis aitaksid diabeediga hõlpsamini kooskõlas elada. Heinaru vaatles probleemi nii patsiendi kui ka arsti vaatenurgast. Selgus, et vaid väga vähesed diabeetikud on seni kasutanud mobiilseid abivahendeid, kuid valdav osa Eesti diabeetikuist sooviks võimaluse korral jälgida oma tervist mobiilse rakenduse abil.
Läänemaal keskendutakse laste ja noorte vaimse tervise toetamisel enim sotsiaalnõustamisele
Karit Koller uuris laste ja noorte vaimse tervise toetamisele suunatud sotsiaal- ja terviseteenuste korraldust Järvamaa ja Läänemaa näitel. Küsitleti sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldusega seotud spetsialiste, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku laste ja noorte vaimse tervise toetamisega. Läänemaal vastas küsitlusele 14 spetsialisti. Selgus, et Järvamaa ja Läänemaa kohalikes omavalitsustes osutatakse vaimse tervise toetamisel kõige enam sotsiaalnõustamist. Sellele järgnes tugiisiku teenuse ja hooldusteenuste osutamine, kõige vähem osutati rehabilitatsiooniteenuseid.
Lääne-Nigula valla elanike terviseprofiil
Eve Tamm uuris Lääne-Nigula valla elanike tervist – mis on hästi, mis probleemne, kus on tarvis sekkuda. Ta leidis, et Lääne-Nigula valla elanikke iseloomustab hea kaasatus ja sotsiaalne sidusus. Väikeettevõtete arv on kasvanud, miinimumpalga saajate arv on väiksem kui Eesti keskmine ja ravikindlustusega kaetud inimeste arv on suurem riigi keskmisest. Lasteaedades ja koolides on hea tervise hoidmiseks mõeldud tegevused tihedalt õppeprogrammi põimitud. Alaealiste süütegude arv on vähenenud.
Probleem on, Lääne-Nigula vallas on sotsiaaltranspordi ja -eluruumide nõudlus suurem, kui vald pakkuda sudab. Ülalpeetavate määr on Eesti keskmisest kõrgem, brutopalk Eesti keskmisest tunduvalt madalam. Töövõimetuspensionäride arv on kasvu teel.
LIIKLUSOHUTUSE ERIALA
Noored autojuhid võtavad teadlikult liikluses ohtlikke riske
Jane Sälik uuris noorte hoiakuid liiklusohutuse suhtes. Ta leidis, et noorte sõidukijuhtide tekitatud liiklusõnnetuste põhjus pole tihtilugu mitte oskuste puudumises, vaid liikluses teadlikult võetud riskid. Noortel on küll õiged teadmised, kuid nad ei hooli neist käitumisel. Oluline koht hoiakute kujunemisel on liikluskasvatusel ja -õppel koolides. Pärnu abiturientidega tehtud uuring selgitas välja noorte hoiakud ohutus- ja turvavarustuse kandmisse, liiklusreeglite järgimisse ning joobes ja lubadeta sõidukijuhtimisse. Uurimistöö annab olulise võimaluse planeerida noorte liiklusohutusõpet Eesti gümnaasiumites.
Eakad jalakäijad: korrektne sõidutee ületamine on ajakulukas ja piirab tegutsemisvabadust
Jaana Õnneleid võttis vaatluse alla eakate jalakäijate liikluskäitumise sõidutee ületamisel Kesk- ja Lõuna-Eesti näitel. Selgus, et eakad mõistavad liiklusohutuse järgimise vajalikkust, kuid osa vastajaid leidis, et ohutust järgida on ajakulukam. Veelgi suurem osa eakaid leidis, et liiklusohutuse järgimine sõidutee ületamisel piirab nende tegutsemisvabadust. Enamik küsitletud eakaid väärtustab aga positiivset eeskuju liikluses. Ühtlasi hindasid eakad ohutuse järgimisel sõprade ja tuttavate arvamust kõrgemalt kui oma laste ootusi.
Uuringule tuginedes on hea välja töötada eakaile liiklejaile mõeldud liikluskampaaniad, publitseeritud materjale ja liikluskasvatuse programme.
Kuidas parandada liikluskorraldust Viru väljaku ringteel, Noarootsis, Paliveres?
Mario Küla uurimustöö eesmärk oli kaardistada Tallinna linnas Viru väljaku ringtee liikluskorralduslikud probleemid ja leida probleemidele ohutumad lahendused. Läänemaal tegid liikluskeskkonna analüüsi Noarootsi valla näitel Aldis Adelman ja Rain Jostmann Palivere alevikus. Töö tulemuste põhjal tehakse omavalitsustele ettepanekud liikluskorralduse parandamiseks, liiklusohutuse suurendamiseks.
KLASSIÕPETAJA ERIALA
Tulevased klassiõpetajad hindavad oma digipädevusi kõrgeks
Annika Jaani magistritöö „Eesti ülikoolide klassiõpetaja eriala üliõpilaste digipädevused“ eesmärk oli välja selgitada, millised digipädevused on klassiõpetaja eriala üliõpilastel enda hinnangul rohkem või vähem arenenud, ning võrrelda eri ülikoolides õppivate üliõpilaste hinnanguid oma digipädevustele. Uuriti klassiõpetaja eriala 4. ja 5. kursuse üliõpilasi, kes õppisid 2014/2015. õppeaastal Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, TLÜ Haapsalu Kolledžis, TÜ Narva Kolledžis.
Selgus, et üliõpilaste enesehinnang oma digipädevustele on üldiselt kõrge. Madalamalt hinnati video- ja audiofailide töötlemise ja avalikustamise oskust ning piltide ja mõistekaartide muutmise oskust. Selgus, et üliõpilased küll teavad, millised digipädevused vajavad nende puhul arendamist, kuid kõik üliõpilased vajakajäämisi siiski ei arenda.
Lapsed ei tea, milline õpioskus on koolitunnis parasjagu tähelepanu all
Kreet Piiriselg vaatles oma magistritöö „Õpipädevuse kujundamine II kooliastme eesti keele tundides Peetri Lasteaed-Põhikooli näitel“ tarbeks nelja eesti keele õpetaja tunde. Selgus, et osalenud õpetajad küll kujundasid tundides õpipädevust, kuid ei teinud seda teadlikult. Vaadeldud tundides ei saanud õpilased teada, missugune õpioskus on tunnis tähelepanu all. Õpetajad juhendasid õpilasi konkreetse õpioskuse õppimisel harva.
Strateegiad, kuidas kirjutada koolitundides lühikokkuvõtteid
Saskia Voogla koostas magistritöös „Lühikokkuvõtete kirjutamise võimalusi viiendas klassis“ õpetajaile kasutamiseks seitse tunnikava koos juhiste ja töö- ning lugemislehtedega. Voogla katsetas loodud tunnikavasid pedagoogilisel praktikal. Tunnikavu hindasid eri koolide II kooliastme õpetajad, kes tegid ka parandusettepanekuid. Oma töös pakub Voogla välja seitse lühikokkuvõtete kirjutamise strateegiat eesti keele, ajaloo ja matemaatika tundideks.
RAKENDUSINFORMAATIKA ERIALA
Milline videotöötlusprogramm on sobivaim kasutada?
Vendo Jugapuu võttis oma diplomitöös „Rotoskoopia kasutamine videopildi selektiivsel töötlemisel“ eesmärgiks võrrelda kahe videotöötlusprogrammi rotoskoopia võimalusi. Rotoskoopia on videotöötlustehnika, mille käigus joonistab autor kaaderhaaval üle videos oleva objekti. Uurimistöö võimaldab videotöötlejail leida hõlpsalt enda vajadustele ja ressurssidele sobivaim programm ja lahenduskäik.
Kuidas projekteerida seinale kolmemõõtmeliselt?
Merilin Mändmaa diplomitöö eesmärk oli uurida ja võrrelda kolmemõõtmelise videoprojektsiooni loomise võimalusi. Kolmemõõtmeline videoprojektsioon on video projitseerimise tehnoloogia, mille lõpptulemusena järgib projektsioon sihtobjekti kuju ning elavdab selle fassaadi. Töö praktilises osas katsetati mitmesuguseid meetodeid ja programme projektsiooni kaardistamiseks kolmemõõtmelisele objektile. Tulemusena valmis Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sünnipäevanädala raames arhitektuuriprojektsioon kolledži seinale.