Uuemõisa rahvas kogub kooli toetuseks allkirju

Kogu mõisa kordategemine maksaks Ridala vallale 2,8 miljonit eurot. ARVO TARMULA

Uuemõisa kandi rahvas teeb pöördumise Ridala vallavolikogule ja hakkas läinud nädalal koguma allkirju, et tehtaks korda Uuemõisa mõis, mõisa ümbrus ja avataks lasteaed-algkooli asemel põhikool, kus hinnanguliselt võiks õppida 180 last.

Uuemõisa lasteaed-algkool tegutseb mõisa läänetiivas. Selleks, et avada põhikool, tuleks korda teha tühjalt seisev idatiib. Remonti vajaks ka läänetiib ise: puudub ventilatsioon, elektrijuhtmed vajaksid väljavahetamist, päästeamet on teinud koolile ettekirjutuse, et paigaldataks täiendavad tuletõkkeuksed.

Uuemõisa rahvas loodab, et just mõisa remondi võtab vald ette esimeses järjekorras, kuigi vallas on ka teisi töö- ja rahamahukaid plaane nagu Ridala spordihoone, Kiltsi tööstusala jm.

Allkirjade kogumise algatanud Lea Samarajev, Uuemõisa lasteaia-algkooli õpetaja ja Ridala vallavolikogu liige, ütles Lääne Elule eile, et ei tea veel, kui palju on allkirju kogunenud. „Neid ikka on. Jagasime laiali hulga allkirjade kogumislehti,” ütles Samarajev.

Samarajev lisas, et lasteaia-algkooli muutmisest põhikooliks on Ridalas räägitud aastaid. Siis aga jäi see mõte kuidagi soiku. Ka polnud kindel, kas põhikooli jaoks jätkub lapsi. Nüüd on lapsi Uuemõisa kooli 1. klassi tulemas nii palju, et vald on nõus avama kaks esimest klassi, nii et on oht, et läänetiib võib hakata algkoolile kitsaks jääma.

„Nimekirjas on 27 last ja lisa on tulemas,” ütles Samarajev.

Samarajev lisas, et sügisel lapsevanemate seas tehtud küsitluse järgi tahaksid vanemad, et lapsed saaksid Uuemõisas õppida põhikooli lõpuni.

Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul pole vallas sugugi kõik seda meelt, et mõisa teha põhikool.

„On ka hoiakut, et koolil ei ole perspektiivi,” ütles Schmidt.

Schmidti sõnul tulebki lähiajal selgusele jõuda, mis suurtest asjadest on tähtsaim. Scmidt ütles, et esialgu lootis vald eurotoetusele, mida taotleb Lääne-Nigula vald oma uue põhikooli jaoks, kuid selgus, et toetus on ette nähtud gümnaasiumivõrku korrastanud omavalitsustele. Uuemõisa põhikooli ehituseks ehk lihtsalt uute koolikohtade loomiseks sellest meetmest toetust ei saa. Samuti ei saa koolivõrgu korrastamise meetmest raha võimla jaoks, mida samuti on Ridala vallas vaja, nii et mõlemad suured objektid peaks vald tegema oma rahaga.

Schmidt ütles, et mõisa renoveerimise projekt iseenesest on valmis. Mõisa idatiiba tuleksid selle järgi 7.-9. klass, kokku 60 last (praegu käib koolis ligi 120 last). Renoveeritaks läbi kahe korruse ulatuv saal.

„Üks võimalus on teha oma kulu ja kirjadega korda idatiib ja jätta läänetiib ootele, lootuses saada toetust kooli nõuetele vastavusse viimiseks,” ütles Schmidt.

Idatiiva jaksaks vald Schmidti sõnul laenurahaga korda teha, kogu hoonet aga mitte.

„Nii virnas meil raha ei ole,” märkis Schmidt.

Kogu hoone kordategemine läheb hinnanguliselt maksma 2,8 miljonit eurot, ainult idatiiva kordategemine miljoni euro ringis.

Schmidt ütles, et kui mõisahoone saaks korda ja seal tõesti avataks põhikool, saaks ainuüksi seni teistele omavalitsustele makstud pearaha eest hoone majanduskulu katta.

Ridala vallavolikogu liige Reimo Nebokat ütles, et toetab põhimõtteliselt ideed mõis korda teha ja seal põhikool avada, aga enne lõpliku otsuse tegemist tahaks ta näha laste arvu prognoosi, ja mitte ainult Ridala valla oma.

„Nõu tuleks pidada ka Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linnaga,” ütles Nebokat.

Sama meelt on ka vallavolikogu liige Olev Peetris. „Uuemõisa on perspektiivikas koht, aga otsus ei tohi olla emotsionaalne. Täpsed analüüsid ja linnaga läbi rääkida,” ütles Olev Peetris.