Ligi viiendik kutsututest ei osalenud suurõppusele

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kaitseliidu õppus 048

Läänemaa kaitseliitlased lähevad õppusele. URMAS LAURI

Kaitsevägi saatis reservväelastele ligi 10 000 kutset suurõppusele Siil, õppusest võttis osa umbes 6500 ning vabastati ligi 1400 reservväelast, seega ei tulnud erinevatel põhjustel õppusele ligi viiendik kutsututest.

"Suurõppuse Siil õnnestumiseks oli kaitseväel vaja kokku saada üle 7000 reservväelase ja selle eesmärgi täitumisprotsent oli üle 90," ütles BNS-ile kapten Arvo Jõesalu kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

Kaitsevägi saatis välja ligi 10 000 kutset õppusele. Kapten Jõesalu sõnul on varasemate aastate kogemused näidanud, et vajaliku arvu reservväelaste kokku saamiseks tuleb kutseid saatma varuga. Selle põhjustena tõi ta välja näiteks vabastamise terviseprobleemide, õpingute, perekondlike põhjuste või hooajalistel töödel osalemise tõttu.

Suurõppusest Siil võttis osa umbes 6500 reservväelast. Õppusest vabastas kaitsevägi erinevatel põhjustel ligi 1400 reservväelast. Seega ei ilmunud erinevatel põhjustel õppusele ligi 2000 reservväelast.

Kapten Jõesalu sõnul selgitab kaitsevägi välja õppusele mitteilmunud reservväelaste täpse arvu ning ka mitteilmumise põhjused.

Viidates varem läbi viidu õppekogunemiste kogemusele märkis kapten Jõesalu, et kutse ei jõua erinevatel põhjustel 10–15 protsendini reservväelastest. Ta tõi näiteks, et kutse ei pruugi reservväelaseni jõuda, sest Eestis pole elukoha registreerimine kohustuslik ning reservväelane ei pruugi elada rahvastikuregistris oleval aadressil.

Õppusele Siil 2015 olid enamjaolt kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014. Õppusele oli kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi.

4.-15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 oli läbi ajaloo kaitseväe suurim õppus, mis toimus iga-aastase Kevadtormi asemel. Sellest võttis oas üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Eesti.ee
9 aastat tagasi

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel. /Allikas : https://www.eesti.ee/est/eluase/eluasemega_kaasnevad_teenused/elukoha_registreerimine