Päästeameti Niibi rabas toimunud õppuse käigus põles maha Soolu küla.
„Jah, kahjuks, me seda päästa ei suutnud,“ ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais. Sellegi poolest möödus õppus inimkadudeta, küll aga hävis inimeste vara ja ühe talu loomad.
Ajutiselt oli kadunud ka üks vanaema, kes kuulas raadiot ja sai teada, kuhu minna ja kus ennast üles anda. Kuna talle oli külla minemas lapselaps, siis see oli oma vanaema pärast mures, kuid probleem lahenes kiiresti.
Kuna tuli ohustas Soolu ja Jalukse küla, tuli sealsed elanikud evakueerida. Neid mängisid Lääne-Eesti Vabatahtliku Reservpäästerühma liikmed, kes evakueeriti Oru vallamajja, kus neid toidlustati ja majutati.
Õppus puudutas otseselt vaid Metsaküla elanikke, kelle uksetaga käis politsei rääkimas, et käimas on õppus ja küsiti kui kiiresti on neil võimalik kotid pakkida, et evakueeruda.
„Kõik mängisid ilusasti kaasa, kuna oli tööaeg, siis paljusid ei olnud koduski,“ ütles päästeameti kriisireguleerimise osakonna juhataja Viktor Saaremets.
Kuna toimus kaks õppust korraga – pääste- ja kriisiõppus, siis nende legendid erinesid. „Kriisiõppuse järgi põletati küla maha, aga päästetöödel sellist situatsiooni polnud,“ ütles Kais.
Päästeõppuse eesmärk oli harjutada maastikutulekahju kustutamist ja sellesse olid kaasatud kutselised ja vabatahtlikud päästjad nii maakonnast kui ka kaugemalt.
Kriisiõppuse eesmärk oli aga harjutada, kuidas omavalitsus saab hakkama küladest evakueeritud inimeste teavitamise, majutamise- ja toitlustamise ning muude vajaduste rahuldamisega.
Päästeõppuse peakorraldaja Janek Hiiemäe sõnul oli päästeõppus kahepäevane. Kolmapäeval olid kaasatud maakonnast Haapsalu, Risti ja Nõva kutselised ning Ridala, Palivere ja Pürski vabatahtlikud päästjad, kes harjutasid voolikuliinide hargnemisi ja koostööd maastikutulekahjul. Neljapäeval harjutati aga väljastpoolt maakonda kohale toodud eritehnika nagu magistraalliinid, pumbajaamad jms kasutamist.
"Õppuse üldmulje oli positiivne ja püstitatut eesmärk sai täidetud," kinnitas Hiiemäe. Ta lisas, et suuri möödalaskmisi ei olnud, kui üksikuid kitsaskohti tuli siiski ette, kuid need suudeti jooksvalt lahendada. "Õppuse eesmärk ongi õppida," ütles päästeõppuse korraldaja.
Jaanek Hiiemäe sõnul toimus suur osa päästeõppusest koostöös Kekkilä turbatööstusega. "Tahaks Kekkilä omanikke tänada, sest nendega koos oli õppust väga hea korraldada," lisas ta.
Neljapäeval käivitus päästeõppusega paralleelselt kriisiõppus. Kriisiõppusest kokkuvõtteid tehes tõdesid nii päästeameti kriisireguleerijad kui ka Lääne-Nigula vallavalitsuse inimesed, et üldjoontes sai omavalitsus ülesandega edukalt hakkama. Inimeste majutamine ja toitlustamine jõuti kiiresti korraldada, kuid puudulikuks jäi teavitustöö. Kui evakeeritud tundsid huvi, mis on nende kodudest ja loomadest saanud, siis selle info saamine võttis aega. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul oli põhjuseks see, et päästjatelt ei jõudnud jooksev info olukorra kohta evakueeritutega tegelenud vallaametnikeni.
Lääne-Nigula keskkonna- ja kommunaalnõunik Olev Peetris leidis, et just seda poolt, kuidas šokis inimestega tegelda ja millist abi neile osutada, peaks edaspidistel õppustel rohkem harjutama. "See, mis toimus, oli puhas improvisatsioon," ütles ta. Mikk Lõhmus lisas, et tunda andis ka evakueeritutega tegelema pidanud ametnike vähesus.
Kriisiõppust jälginud Viktor Saaremets lisas, et soovida jättis ka vallaametnike suhtumine evakueerituid küsitlema tulnud ajakirjanikesse.
"Kuid igal juhul oleme õppusega rahul, sest meie eesmärk sai täidetud. Oluline on, et omavalitsused teadvustaks, et kui tuleb läbi viia elanike evakueerimine, siis peavad nemad inimestega tegelema," rääkis Saaremets.
Fotod: Arvo Tarmula
