Kaitseliidu Lääne maleva pealik Mehis Born. Foto. Arvo Tarmula
Suurõppus Siil kontrollib Eesti sõjalist valmisolekut, Läänemaalt lähevad õppusele Kaitseliidu maleva eliitüksus, mobilisatsiooni korraldajad, toitlustajad ja staap.
Suurõppusel osaleb 13 000 inimest. „13 000 on ikka juba suur vägi,” ütles Born. „Tuhat inimest on pataljon, kolmest pataljonist saame brigaadi. Teoreetiliselt peaks selle väega olema kaitse tagatud.”
Õppus kestab peaaegu kaks nädalat, Lääne malev on õppusel viis päeva, 4.–8. maini. Õppuse stsenaariumi järgi on riigis sõjaseisukord, mobilisatsioon on välja kuulutatud, reservväelased ja kaitseliitlased kutsutakse teenistusse.
Lääne malevas hakkab kohe tegutsema formeerimisüksus, kes annab välja varustuse ja relvastuse. Et inimesed said mobilisatsioonikutse juba mullu, pidas malev varustust tellides kutsutuid silmas. „Saapa- ja särginumbrid ei ole mitte laest võetud, vaid on tellitud kutsutute parameetrite järgi,” ütles Born.
Varustus käes, läheb iga üksus talle määratud väljaõppekohta. Enamik Lääne maleva allüksusi paikneb Pärnumaal, tankitõrje- ja miinipildujarühmad läbivad oma treeningu ja laskmise kaitseväe keskpolügoonil.
Ukraina kogemused
Lääne maleva lahingukompaniid juhib Madis Mintel, tema asetäitja on kompaniiveebel Jaanus Tameri. Kompanii koosseisus läheb Siilile ka 15 naist. Üks neist on jaoülem Evelin Tõnurist, tavaelus keskkonnainspektsiooni vaneminspektor, tubli ujuja ja orienteeruja. Ta on läbinud ajateenistuse mereväes ja lõpetanud mereakadeemia meteoroloogia ning loodushoiu alal.
„Korraldajad annavad meile ülesande, näiteks rünnata vastase paiknemisala,” kirjeldas Mintel õppuse peamist osa. „Meie tegevust hinnatakse ja antakse soovitusi, kuidas paremini saab ja mida juurde õppida.”
Minteli sõnul õpitakse praegu Ukraina kogemusest ja seepärast on suurema tähelepanu all meditsiin ning side. Ukrainas on just nõrga meditsiiniabi tõttu suured kaotused.
„Ukraina kogemused jõuavad riburada ka meie väljaõppesse,” ütles Mintel.
Born ütles, et malev teeb igal aastal reservõppekogunemisi, aga seekordne õppus on midagi muud.Tavalised õppused on lühemad, nt kestab Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne maleva ühisõppus Orkaan kolm päeva. „Seekordne õppus kompab võimekuse piiri,” ütles Born.
Kaitseliidul muid ülesandeid Siilil ei ole, on vaid mobilisatsiooniharjutus ja lahinguks ettevalmistus. Kui enamik Lääne malevast õppusele siirduvaid allüksusi paikneb ja tegutseb peaasjalikult Pärnumaal, siis tankitõrje- ja miinipildujarühmad läbivad neile ettenähtud treeningud ja laskmised kaitseväe keskpolügoonil.
Katsumus tööandjaile
Õppusega on seotud hulk inimesi ja puudumist vabandab vaid haigestumine. Tööandja peab oma töötaja õppusele lubama, aga kui püssi alla tuleb anda mitu meest, muutub väikefirma juht murelikuks. Borni sõnul on malev püüdnud sellisel juhul leida lahenduse, et firma saaks tööd jätkata ja riigikaitse seisukohalt vajalik spetsialist ei jääks õppuselt kõrvale.
Tradilos kaupluse juhatajana töötav Madis Mintel ütles, et tema tööandja astus ka ise kaitseliitu, õppustel on nüüd nende positsioonid vahetunud.
„Kui tahad õppusel käia, peab tööelu ja pereelu korras olema,” ütles Mintel. Ta möönis, et ettevõttel võib raske olla, sest iga inimene on tähtis ja niisama kedagi tööl ei peeta.
Suurõppus Siil 4.–15. mail
- Eesti ajaloo suurimal riigikaitseõppusel Siil osaleb rohkem kui 13 000 inimest.
- Siil kontrollib, kui hästi toimib sõjaseisukorras mobilisatsioon, kui kiiresti ja hästi üksused formeeritakse, kuidas läheb jalaväebrigaadi lahinguõppus.
- 4000 reservväelast kutsutakse välja 12 päevaks, nemad teevad brigaadina läbi taktikalise õppe.
- 2000 reservväelast kutsutakse välja neljaks päevaks, et kontrollida formeerimisvõimet, tuletada meelde varem õpitut ja lasta sisse relvad.
- Õppuse I etapp on 4.–8. mail, II etapp koos lahinguõppusega 9.–12. mail, III etapp 13.–15. mail.
- Osalejate päevaraha: sõduril 27 eurot, allohvitseril 30 ja ohvitseril 40 eurot. Reservväelastele kompenseeritakse sõidukulu ja arstlikus komisjonis käimine.