Lihulast saab Saare-Lääne piiskopkonna keskus

Lihula piiskopilinnuse varemed. Foto: Urmas Lauri

Endine Lääne praost, piiskop electus Tiit Salumäe kavatseb oma ametis väärtustada Lihulat ning muuta see linn tosina aastaga piiskopkonna keskuseks.

Tiit Salumäe sooviks on taastada Lääne-Saare piiskopkond oma endisaegses uhkuses. Kui Riia peapiiskop moodustas 1228. aastal Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, oli piiskopkonna keskuseks Lihula.

Haapsalu ei ole olnud juba mitusada aastat piiskopilinn, aga 23. aprillil, mil Tiit Salumäe pühitsetakse piiskopiametisse, asub Haapsalus taas, piiskopi residents. Kuigi Tiit Salumäel on plaan piiskopkonna keskus viia Lihulasse, jääb tema üheks residentsiks edaspidigi Haapsalu.

„Saare-Lääne piiskopid on valitsenud nii Lihulas, Haapsalus kui ka Kuressaares,“ tõi piiskop Salumäe ajaloost näite.

„Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal ja jääb selleks ka edaspidi. Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ning piiskopi vaimulik kolleegium — Saare-Lääne toomkapiitel on mul kavas Lihulasse üle viia. Kuid ka Haapsalule jääb selles ettevõtmises oluline koht,“ kinnitas tänavu Haapsalu aukodanikuks nimetatud piiskop Salumäe.

„Tiit Salumäe haridus, haritus ja töökus lubab tal mõelda asjadele, mida ilmalikud inimesed oma igapäevarähklemises mõelda ei jõua ega oskagi,“ lausus vastne peapiiskop Urmas Viilma.

Peapiiskop lisas, et on piiskop electus Salumäega Lihula teemal isekeskis nõu pidanud juba pool aastat, veel enne seda, kui ta peapiiskopiks pühitseti. „Mulle see plaan meeldib,“ ütles Viilma Lääne Elule ning kinnitas, et võimaluse piires saab EELK Lihula taasündi ka rahaliselt toetada.

„Lihulal on auväärne minevik, aga tuleb mõelda ka linna tulevikule. Taevariiki maa peal muidugi ei ole, aga ma usun, et Lihulal on perspektiivi,” ütles Salumäe.

„Ja Lihula võiks oma väärika koha ajaloos tagasi saada 2028. aastaks,“ ütles piiskop Salumäe. „See oleks väärikas verstapost – ikkagi 800 aastat!“

„Loomulikult oleme selle otsuse üle väga rõõmsad,“ ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. „Tegemist on kiriku otsusega, mis on tingitud asjaolust, et kirikuelu elavdamiseks on tegevusala piire vaja oluliselt suurendada.“

Tiit Salumäe ütles, et Lihula piiskopilinnust ei ole kavas täies ulatuses taastada. „Lihula mõisa taga vasakule jääv linnuseosa vundament ja keldrdid ning osaliselt ka müürid on suhteliselt hästi säilinud, seda kinnitab ajaloolase Mati Mandeli uuring,“ lausus Salumäe. „Residentsiks ning kapiitliks on see koht paslik.“

Kui kalliks residentsi ehitamine minna võib, seda piiskop öelda ei soovinud. „Praegu tegelen rahastusvariandidega. EELK panusest üksi ei piisa,“ nentis piiskop Salumäe.

Kavakohaselt algaks ehitustööd viie aasta pärast. „Lihula lahing toimus 8. august 1220. aastal saarlaste ja rootslaste vahel. Selle tulemusena vallutasid esimesed viimaste kätte langenud Lihula linnuse ja hävitasid rootslaste sõjasalga,“ põhjendas Salumäe seda, miks ehitusega just 2020. aastal alustada kavatsetakse.

Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak ütles, et on piiskop Salumäe kavaga tuttav ning see teeb talle rõõmu. „Olen jõudnud juba selle mõttaga harjuda, et võib-olla olen tosina aasta pärast Lihula toomkiriku pastor,“ lausus Saak.

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos loodab et piiskop Salumäe plaan mõjutab oluliselt ka piirkonna majanduselu.

Sel nädalal tuli teade, et alates 1. maist paneb SEB pank Lihula kontoril uksed kinni, Swedbank sulges Lihulas kontoriuksed 1. juunil 2009.

„Tegemist on ärikontserni otsusega, mis on tingitud asjaolust, et pangandus on suures osas internetti kolinud ning pangakontori külastajate arv oluliselt langenud,“ nentis ütles Lihula vallavanem Varje Ojala Toos.

Vallavanem loodab, et Lihula kui tulevane piiskopkonna keskus püüab taas pankurite pilke. „Mulle on helistatud Tallinna Ühistupangast ning ka LHV on oma huvist teatanud,“ lausus Ojala-Toos.

Saare-Lääne piiskopkond

• Esimene Saare-Lääne piiskop astus ametisse 1228. aastal, kui piiskopkond pärast Saaremaa vallutamist rajati, resideerides esialgu Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ja alates 1263. aastast Haapsalus.
• 1228. aastal moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, määrates piiskopiks Dünamünde tsistertslaste kloostri abti Gottfriedi.
• Lõplikud piiskopkonna piirid määras kindlaks paavsti legaat Modena Wilhelm aastal 1234.
• Piiskopkonna esimene residents asus Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. aastal residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased kümmekond aastat hiljem maha põletasid.
• 1260ndate aastate algul kolis piiskop Haapsalu piiskopilinnusesse, kus asuv Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal ja kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium — Saare Lääne toomkapiitel.
• 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse.
• Viimaseks Saare-Lääne piiskopiks oli hertsog Magnus, kes saabus Saaremaale 1560. aastal ning jäi sealsest võimust ilma 1572. aastal, mil Saaremaa liideti Taani kuninga valdustega.