Keskkonnaamet tahab looduskaitse alt välja arvata Lihula ja Võnnu mõisapark ning Tuudi ja Uugla põlispuude grupp.
Need pargid ja puistud on võetud looduskaitse alla aastakümneid tagasi. Nüüdseks on need paigad nii muutunud, et pole enam loodusväärtusi, mida riiklikult kaitsta, põhjendab keskkonnaamet.
Lihula mõisapark on 8 ha, sellest enamik on munitsipaalmaa. Eksperthinnagu kohaselt on seal klassikalist mõisaparki vähe järel. Puurinne on hõrenenud ja pargina on ala väheilmekas.
Tuudi põlispuude gupp Tuudi mõisa juures hõlmab 6 ha ja on peamiselt eraomanduses. Parki on vähe säilinud, seda ala hooldatakse vähe.
Uugla põlispuude grupp Lääne-Nigula vallas pole pargina enam väärtuslik. Pargi põhjaosas on lage rohumaa, eramajade aiamaad ja puuviljaaiad. Lõunaosas on kohati alles suuri hobukastaneid.
Võnnu park Ridala vallas on ligi 10 ha suurune, ala on peamiselt eraomanduses. Pargis on kunagise mõisa varemed, õue- ja aiamaad ning puuviljaaiad. Park on suuremas osas väheilmekas, leiab 2008. aastal neid parke parke hinnanud Taimo Aasma.
Looduskaitseobjektid saab kaitse alt välja arvata vabariigi valitsus. Vastav eelnõu oli valmis juba viis aastat tagasi ja suvel 2010 oli esimene avalik arutelu.
Toona tuli eelnõu peale üks vastuväide. Tuudi mõisa maaüksuse omanik soovis, et Tuudi põlispuud jääksid kaitse alla, et hoida ära tegevusi, mis võivad põlispuid kahjustada.
Keskkonnaamet käis kohapeal ja leidis, et pargis pole selliseid loodusväärtusi, mis vajavad riikliku kaitset. Et kaitsta säilimist väärivat lehtpuualleed, tegi amet Lihula vallavalitsusele ettepaneku võtta põlispuud kohaliku kaitse alla.
Riikliku kaitse alt välja arvamine tähendab maaomanikule, et maamaksu tuleb edaspidi maksta täies ulatuses. Praegu on maamaks 50% maksumäärast.
Nelja objekti kaitse alt väljaarvamine jäi 2010. aastal seisma, sest vahepeal oli tegemisel uus looduskaitseseadus ja paljud eelnõud pandi ootele, selgitas keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Anni Kurisman.
Nüüd menetleb keskkonnakaitseamet eelnõu edasi ja korraldab eelnõu uue avalikustamise, sest eelmisest on liiga palju aega möödas.
„Maaomanikud võivad olla muutunud,” nimetas Kurisman ühe põhjuse avalikustamiseks. „Kõik, kes tunnevad ennast eelnõus toodud parkidega seotud olevat, võivad oma argumendid ja ettepanekud esitada.”
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda avaliku väljapaneku ajal 23. märtsist 5. aprillini Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu ja Penijõe kontoris; Lihula, Lääne-Nigula ja Ridala vallavalitsuses.