Reedel, 20. märtsil on Rändurite klubis Karjala õhtu ja sel puhul avatakse Nurme bistroos advokaadist harrastuskunstniku Tõnu Tuulase maalinäitus „Karjala kauge kutse”.
Tõnu Tuulas tuleb Haapsallu koos abikaasa Viktoriaga, Eesti peakonsuliga Peterburis, kellega koos on nad palju Karjalas ringi rännanud. Peterburi konsulaadi ja Haapsalu linna koostöös on mitu aastat korraldatud Haapsalu päevi Peterburis.
Näitus „Karjala kauge kutse”
Karjala on teatud mõttes meie kultuurilise enesemääramise piiriala. Sinna ulatuvad Kalevala runode rännuretked. Karjala idapiiriks võib pidada Valge mere rannikut. Üsna Valge mere ranniku lähedal, Vygi jõe (soome keeles Uikujoki) kallastel paiknevas Staraya Zalavrugas asub üks paljudest Karjala petroglüüfide ehk kaljujooniste leiukohtadest.
Üle kahe ruutkilomeetri suurusel alal on avastatud ligi 2500 kujutist, aga neid leitakse üha juurde. Jooniseid on 20-50 cm suurusi, on ülisuuri, 4-5meetrisi ja tillukesi 1-5 cm suurusi.
Palju aega enne kirjakeelt avastasid inimesed oskuse oma mõtteid ja tundeid väljendada kaljudele kujutisi uuristades.
Kaljujoonistused on kas kivist või metallist riistaga kalju sisse uuristatud. Selliseid kujutisi leidub kõikjal maailmas. Mõne Austraalia petroglüüfi vanuseks peetakse 20 000 aastat ja rohkemgi. Karjala joonised ulatuvad eelajaloolisse, 5000 -6000 aasta tagusesse aega.
Karjala järgmine suurem kaljujooniste leiukoht on Äänisjärvi (Onega) idakallas. Sealsetel graniidilahmakatel on üle 1200 kujutise.
Karjala petroglüüfid on maailmas tuntud oma originaalsuse poolest, aga ka teemade rohkuse ja stiililise omapära tõttu. Seal leidub kujutisi, sõnumeid ja motiive, mida iidsed inimesed kuskil mujal ei ole sel viisil esitanud. Kujutatakse paate, kas inimestega või tühjalt; võitlust, jahti kalastamist, linde ja loomi; aga ka suuskadel liikuvaid inimesi. Leidub nii inimese sündi kui ka suguakti kujutavaid joonistusi.
Karjala kaljujooniste suurim omapära on sõnumid ja kujutised, millele ei osata tähendust leida. Arvatakse, et need võivad olla seotud iidsete uskumuste ja loodusjõudude kummardamisega. Mõni kujutis võib olla seotud millegi kosmilisega. Sellistel piltidel on seletamatud ringid ja poolringid, millel on all kas jalad, kiired või siis ringist välja ulatuv piklik silmus.
Karjala kaljujoonistused on väga hästi säilinud ja neid peetakse muinaskunsti meistriteosteks.
Eelajalooline kaljukunst ei pruugi tänapäevast kunstnikku eriti inspireerida ja kui inspireeribki, siis kuidas neist saadud loomepuhangut rakendada. Kivisse uuristatud kujutised on enamasti kahemõõtmelised ja eriliste värvideta.
Ent nii, nagu kunsti puhul enamasti juhtub, tuleb mingil hetkel kõik lõuendile justkui omal jõul ja ei teagi, kust see tuleb või mille mõjul. Nii juhtus ka minuga.
Need on väga seletamatud mõjutused, mille sunnil need pildid on sündinud.
Nurme bistroos 20. märtsil avatav näitus „Karjala kauge kutse“ on minu esimene isikunäitus.
Maalimisega olen tegelnud 2008. aastast. Kasutanud olen õlivärvi, akrüüli, segatehnikat, dekoratiivvärvi. Karjala pildid on tehtud dekoratiivvärvi, akrüülpasta ja akrüülvärvi segatehnikas. Näitusel näeb ka kaht akrüülmaali, mis ei ole Karjala teemaga otseselt seotud.
Loodan väga, et minu näitus Haapsalu inimestele ja linna külalistele meeldib.
Tõnu Tuulas
[…] Tuulas on harrastuskunstnik. Viis aastat tagasi oli tal Haapsalus raamatuga samanimeline näitus, kus väljas olnud maalid olid inspireeritud just petroglüüfidest. Üks peatükk sellest […]