Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik Mare Tereping. Foto: Arvo Tarmula
Praguse kava kohaselt võib tuleval aastal alustada Haapsalus tegevust Maria kool, mis pakub alternatiivi praegustele koolidele.
„Siit ja sealt on kuulda, et Haapsalus pole alternatiivi,” põhjendas uue kooli asutamist algatusrühma eestkõneleja Mare Tereping. Tereping on töötanud Haapsalu kolledžis, praegu on ta Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik. Terepingi sõnul on Haapsalu küll väike linn, ometi on teistes Eesti väikelinnades erakoolid.
Praeguse kava kohaselt hakkab kool tööle tuleva aasta septembrist ja seal on esimesel aastal vaid üks esimene klass. Iga aastaga tahab kool avada esimese klassi ja jätkab eelmiste klassidega. Kool töötab riikliku õppekava järgi. Kooli eripära on, et tunnid on lõimitud.
Terepingi sõnul ei ole uues koolis 45minutilisi tunde. Üks koolipäev on kui projektipäev, kus tegeldakse mitmesuguste asjadega ja sedakaudu õpitakse.
„Suures koolis on väga raske süsteemi muuta,” ütles Tereping. Keskmised koolid on nii üles ehitatud, et seal on raske tunde lõimida, kuigi see on õppekavas.
„See on suur ja aeglane masinavärk, mis tuksub nii, nagu on aastakümneid tuksunud,” ütles Tereping, kuid ta usub, et kõik koolid õpetavad nii hästi kui oskavad.
Kogukonna erakooli hakkab pidama lastevanemate asutatud mittetulundusühing. Igal aastal on vaja leida vähemalt 14 õpilast, et kool tuleks rahaga toime. Lapsed on Terepingi sõnul suurim küsimus.
„Väga raske on last panna kooli, mida pole olemas, mille kohta ei tea, kuidas ta töötab, kas on ikka hea kool, kas seal on suurepärased tingimused ja õpetajad,” nimetas Tereping hirme, mis võivad lapsevanemaid alguses kimbutada.
Kooli õppemaks tuleb praeguste arvutuste kohaselt 1500 eurot aastas ehk üle 160 euro kuus. Õppemaks oleneb sellest, milliseid toetajaid kool leiab. Praegu ei ole veel ühtki kindlat toetajat.
Võrdluseks on kalleima, Eesti rahvusvahelise kooli õppemaks üle 15 000 euro aastas ehk üle 1600 euro kuus. On ka koole, kus tuleb vanemail igas kuus maksta alla 100 euro, kuid neil koolidel on toetajad.
Koolil ei ole veel oma maja. Silmapiiril on küll üks, kuid selle tarvis on vaja 1,5 miljonit eurot. Üht võimalust näevad asutajad Nikolai koolis, mis jääb kahe aasta pärast tühjaks.
Et väikeses kohas uut kooli luua, tuleb teha palju tööd, on vaja hulk raha ja tugevat kogukonda. Tereping tõi näiteks toomkooli, mis rajati Tallinna seetõttu, et õpilased ei mahtunud enam Vanalinna hariduskolleegiumisse ära. Seetõttu olid neil lapsed, vaja oli vaid ruume ja õpetajaid. Siin on aga vastupidi: on idee, aga lapsi ei pruugi olla.
Kooli asutamise algatusrühma kuuluvad peale Mare Terepingi ka Tallinna ülikooli koolitaja ja Läänemaa ühisgümnaasiumi majandusõpetaja Rea Raus ning õpetaja Mari Kuli.
Kool on oma nime saanud algatusrühma liikmete kolleegi ja õppejõu Maria Tilga järgi, kes on uurinud kasvatust eri kultuurides ja soovinud esivanemate tarkust alles hoida. Jaanuari alguses, mil algatusrühmal tuli mõte luua uus kool, Tilk suri. Siis mõeldigi panna tema vaimse pärandi mälestuseks koolile tema nimi.
Lääne maakonna haridusosakonna juhataja Anneli Vaarpuu ei näe põhjust, miks ei võiks Haapsallu rajada erakooli, kui piisab inimesi, kes on nõus oma lapsed tasulisse kooli panema. Tema sõnul on Läänemaa üks väheseid maakondi, kus pole erakooli.
[…] kolmapäeva õhtul oli taas lastevanemate kokkusaamine, et arutada Haapsallu rajatava erakooli Maria kooli asutamise […]
Ei ole Haapsalu Kuuse tn. kooliga rahul sest see mõjus mu lapsele laastavalt, see üldine suhtumine inimesse selles koolis- mõjutab teda kahjuks veel pikalt. Teiste Haapsalu koolide kohta ei tea kommenteerida
Aga lapsi ja rikkaid lapsevanemaid ei ole. Olemasolevatesse koolidesse ei jätku lapsi. Siis oleks vist mõttekas olemasolevad koolid ümber korraldada mitte uut tegema hakata ja siis aasta pärast hakata riigilt raha nõudma, sest projekt osutus mitte jätkusuutlikuks. Ja puht sellepärast erakooli tegema hakata, et teistel on, noh kas need asjad ikka nii käivad.
Nõus,kooli ei tehta sellel eesmärgil,et linnas ei ole erakooli vaid et muudatuste järgi on vajadus. Muidugi oleks õigem muudatusi olemasolevatesse koolidesse sisse viima hakata,aga näed sa silmapiiril mõnda inimest,kes selleks võimeline oleks või õigem oleks öelda,kes viitsiks sellega tegeleda. Viimati Haapsalu linnavalitsuse haridusreform pakkus ju linnarahvale tsirkust. Paraku selliste klounidega haridusmaastikul imet ei tee.
Kui tuleb Waldorfkool, siis on sellel mõtet, aga muidu mitte. Läänemaal pole ühtegi sellist kooli, olen juba aastaid lootnud, et meie kandis ka mõni edumeelne haridusega seotud inimene selle teema üles võtaks, aga tundub, et Läänemaal selliseid ei leidu.
saan aru, et su laps on laisk ja loll? Muidu võiks ju rahumeeli tavakoolis käia.
pöördu linnavalitsuse poole,seal on experdid
Waldorf kooli põhimõtted on tõesti väga head, ilmselt oleks vajalik sellel teemal ka rohkem rääkida sest paljud arvavad, et waldorf on lihtsalt üks mängimine ja laulmine. tegelikult ju ei ole nii.
Ammu olen oodanud sellist kooli. Kahjuks läheb minu laps sügisel juba mingisse muusse klassi kui esimene. Kurb täitsa..Samas, ei ole kindel, et selle 160€ ikka iga kuu leiaksin..kuigi väga tahaksin.
Tavakoolid on laste piinamiseks ja loovuse tapmiseks!
NO mis moel sinu last piinatakse ja loovust tapetakse? Ise olen kooliõpetaja ja iga päev teen kõik selleks, et õpilastel oleks põnev õppida ja turvaline keskkond. Lapsevanem, sa kurvastad meid…
On selle riigikorra ajal minu lapsed ja ka lapselapsed käivad koolis, aga mingis piinamises ja loovuse tapmises Haapsalu koole süüdistada on selge laim.
“Keskmised koolid on nii üles ehitatud, et seal on raske tunde lõimida, kuigi see on õppekavas.” Vaat niiviisi lapsi ‘piinataksegi’, et iga õpetaja ajab oma (aine) rida, kuid kooli lõppedes on noore inimese maailmataju fragmentaarne, seosetu ja kokkuvõttes puudulik. Räägin omast kogemusest. Piltlikult öeldes on kroonulik kooliharidus nagu skulptuur, mis põrandat katva sodi sisse katki visatakse ning mida seejärel kildudest kokku sobitatakse, kusjuures igal juhendajal (õpetajal) on vaid üksiku fragmendi koostejuhis. Lõpuks on lapsel kõik kuju 15-20 fragmenti (õppeainet -> lõpuhinnet) koos, kuid tal pole ikka veel aimu, millega täpsemalt tegu. St. elevandi jalad on, lont on, saba on, võhad… Loe rohkem »
millist kooli ei saa lubada??? väga heade spetsialistidega koolid on linnas ja maakonnas olemas, lisaks kõikvõimalikud tugiteenused; tavalisele, tublile ja tervele lapsele pole küll mingit tasulist erakooli vaja; erakooli õpetajatelt ootaks ka eriliste töötulemuste ettenäitamist enne tööle võtmist, et teaks, kellele oma erilisi lapsi usaldada
Tore algatus, jõudu! Samas on siiski kahju, et kaugeltki mitte kõik ei saa oma lapsele sellist kooli lubada.
ei hooli ei hooli…
Kui kaineks saan ja lapse ka siis panen ka sinna kooli.
Haapsalu linnavalitsuses ju ka üks nõunik palgal,kus tema arvamus on? Või millega seal majas üldse tegeletakse,selle valdkonna tandemist ei ole enam ammu midagi kuulda olnud. Eksisteerivad veel üldse?
neid on ilusam vaadata,kui nad vait on!