Talveunest ärganud vesilik. Foto Jaan Tomusk
Pühapäevane soe ilm ja sellele järgnenud öine vihmasadu äratas üles Haapsalus elavad sabakonnad ehk vesilikud. Agaramad neist üritavad nüüd varajast aega trotsides jõuda talvistest peidupaikadest raudteetammi haljasalal asuvasse veekokku.
Vesilikud on kõigusoojased loomad. Nad talvituvad maapinda kaevunult, lehtede, kändude või kivimüüride all. Ka vana maja vundament või kelder sobib vesilikule talvitumiseks.
Konnad on väga paiksed, nad pöörduvad alati oma sünniveekokku tagasi. Kevadel lähevad nad vette pulmi pidama, suvel elavad kuival maal. Tähnikvesilik on kuni 9 cm pikkune, selg pruunikas, kõht kollakasoranž, mustade täpilaikudega. Rände ajal võib neid liikumas näha hilisõhtust varahommikuni.
Kahepaiksete ulatuslik ränne talvituspaikadest kudemisveekogudesse algab tavaliselt siis, kui öine õhutemperatuur on üle nulli ja päeval on vähemalt 10 soojakraadi. Eriti sobiv on soe niiske ilm, see ajab konnad liikvele.
Kahepaiksed on puhta vee indikaatorliigid. Inimestele toovad nad kasu näiteks putukaid süües. Et ilm on veel jahe, liiguvad vesilikud vaevaliselt. Enamasti lebavadki nad pooleldi hangunud olekus kõnniteel. See tähendab, et neil on suur oht hukka saada.
Raudteetammil ja Õhtu kaldas kõndides või jalgrattaga sõites tasub olla ettevaatlik ja vältida loomakestele peale astumist või üle sõitmist. Võimalusel aita vesilik üle tee. Vesiliku nahk on väga õrn. Teda ei tohi muljuda ja pikalt käes hoida. Ühtki kahepaikset ei tohi katsuda pärast suitsetamist.
Nikotiin on vesilikele äärmiselt mürgine. Mullu kevadel algas vesilike ränne Haapsalus 8. aprillil. Korjasime tol korral perega asfaldilt kokku paarsada isendit. Viisime nad läheduses asuva veekogu ja kõnnitee vahelisse kraavi.
Kahjuks võis teedel märgata umbes siisama palju lömastatud loomakesi. Eestis elab 11 liiki kahepaikseid. Kõik meie kahepaiksed on looduskaitse all.
Jaan Tomusk
