Haapsalust sõidab jääteed mööda Pürksi seitsme minutiga. Seda mõnu on vaid mõnel käredamal talvel paari kuu jooksul. Maanteed mööda kulub maakonnakeskusest Noarootsi vallamajja minekuks aega üle poole tunni. Arvestagem, et bensiini kulub sellele reisile mitu korda rohkem. Seega, tehkem tee läbi merelahe, põhjendavad tammi pooldajad.
Uuemõisast üle Tagalahe Noarootsi teetammi ehitamine on arutu ettevõtmine, sest see puudutab Noarootsi valla 850 elanikust vaid napilt pooli. Miljonitee ehitust käputäiele ei saa Eesti riik enesele lubada, kõlab karm vastuargument.
Tõuskem oma ulmelennul veidi kõrgemale. Seda, kas kunagi hakkab Riisipere–Haapsalu rong taas sõitma, ei oska praegu vist keegi kindlalt öelda. Suurem mõte oleks raudteel ilmselt siis, kui rong hakkaks käima kuni Rohuküla sadamani. Teeme nii. Kui aga raudtee on olemas, ei tundugi Noarootsi tamm enam nii ulmeline olevat. Otsetee Noarootsi oleks sel juhul teistpidi otsetee ka Tallinna. Tegelikult kaugemalegi, sest Noarootsi tammi on aja jooksul vaadeldud osana Vormsi ühendusest ning seda ühendusteed on, kuigi edutult, tahetud venitada isegi Hiiumaani välja. Nii et kõik oleneb lennukõrgusest.
Noarootsi tammi ehituse kava võiks tunduda veidrus, kui selle ideega oleks alles hiljuti valimiste tuhinas välja tuldud. Läinud sajandi kolmekümnendail seda siiski veidruseks ei peetud, sest tollest ajast on nii ehitusplaan kui ka ehitusmaksumuse kalkulatsioon.
Eesti Pank ostab poolteise aasta jooksul iga kuu 100–120 miljoni euro väärtuses Euroopa riikide võlakirju. Sisult tähendab see, et Euroopas pandi rahatrükimasinad käima. Ka Eesti võiks võlakirju välja lasta, kuid selleks oleks vaja häid ideid, mida juurdetrükitud raha eest finantseerida. Kas ei võiks olla Noarootsi tamm hea idee? Või Haapsalu raudtee?
Selles mõttes on arutelu algatamine igati tänuväärt, et Tagalahe ligadi-logadi s(t)aatuse võiks ükskord ära otsustada. Täisväärtuslikuks merelaheks seda ala enam muuta ei saa, kuid ebamäärase ‘ei liha ega kala’-seisundi võiks sobivate võtetega likvideerida. Näiteks ehitades (tee)tammi ja tekitades Saunja-poolsesse otsa täisväärtusliku järve, mille veevahetus jm. näitajad on reguleeritud nagu Väikeses viigis. Keskmise osa Tagalahest, mis samuti liigselt väetatud, võib siis rahulikult roostuda lasta ning kasutada nt. veepuhastusüsteemi osana. Kolmas Tagalahe tsoon (linna lähiümbrus) peab jääma võimalikult pikas perspektiivis (nt. lähema 100-200 aasta jooksul) laevatatavaks. Kõik kolm tsooni tuleb ühendada kanalivõrgustikuga, mis tagab elementaarse veevahetuse ja paadiliikluse. Korralik (laevatatav) kanalivõrk ümber… Loe rohkem »
Küll on palju kurjust ja tõelist madallennul koperdamist. Miks materdada unistajat, kas seepärast, et oled omadega ainult roomamise tasemel? Kui Eesti ja eestlane ei julge unistada, siis see töestab tarbetust ja eesmärgitust!
sild tuleks teha , 2 kordne, alla raudtee, peale maantee ja mitte ridalast noarootsi vaid piki lahte, linnamäelt vormsi poole, siis oleks tore sealt silla pealt kala püüda, loojuvat päikest nautida ja kepikõndi teha
oi kurja. Inimesi pole, raha pole. A sild tehke uhke, neljarealine vähemalt. Ja mida kaugemal ta lõpp Haapsalust ja algus Österbist on, seda targem tegu. Või peaks silla teisepidi tegema?
Alles kirjutas üks Eesti teadlane sellest, et Adolf Hitler ehitas Saksamaal autobahnid selleks, et neid mööda on mönus tankidega Venemaale kihutada.
Kui selles valguses pisut laiemalt möelda? Siis on ju tegu köige ehtsama fashismi propagandaga selles artiklis ja see peaks olema keelatud. Otsetee Peterburi, my ass???
Neid kahte asja ei anna nagu kuidagi võrrelda, mõtetu jutt.
Tehke parem jõesuudmed korda vms.
Projektimeistritele, lihtne pappi teenimise koht.
mõne jaoks ilmselt parem, kui midagi ei muutuks, võiks ju vahelduseks ka positiivselt mõelda, tahaks lennata, aga mitte madalalt
toimuvad järgmised kohalike omavalitsuste valimised, võib-olla peataks selle ajani niisuguse jama tootmise? või saa enam tsüklist välja?
õnneks toovad nõrgad tiivad meid alati maapeale tagasi