See, et Läänemaal on rahvaarvu arvestades kõige rohkem vägivallakuritegusid, ei ole enam mingi uudis. Nii on see olnud juba mitu kuud ja vähenemist pole märgata. Endiselt on harvad hommikud, mil hommikustes politseiteadetes ei raporteerita järjekordsest löömingust Läänemaal.
Arvudest rääkides öeldakse ikka, et on suur vale, väike vale ja statistika. Nii tundubki Läänemaa 63 vägivallakuritegu 10 000 elaniku kohta väga palju, kui arvestada, et näiteks Ida-Virumaal on sama elanikehulga kohta löömisi 47. Et Ida-Virumaal tegelikult ka vähem peksmisi ette tuleb, ei taha keegi hästi uskuda. Pigem pakutakse, et teine kultuur, teised kombed, st löömist peetakse seal normaalseks: kui ei peksa, siis ei armasta.
Ka Läänemaal muutub pilt pisut, kui arvude taha vaadata. Igal viiendal juhul on lööja inimene, kes ei tõsta kätte mitte esimest, vaid teab mitmendat korda. Näiteks teavad nii politseinikud kui ka Martna valla elanikud, et Martna suhteliselt suure vägivallakuritegude protsendi eest võib „tänada” üht inimest, kellel, nii kui viina saab, rusikad sügelema hakkavad. Kolib selline mees maakonnast minema või paigutatakse lahku perekond, kus pidevalt pekstakse, kaob ka peksmine. Nii kauaks, kui järgmine samasugune pildile ilmub.
Läänemaa vägivallakuritegude üks tunnus ongi, et ülejäänud Eestist erinevalt kakeldakse meil väga harva tänavail. Rusikad lähevad käiku pigem korterites-hoovides ühiste joomingute ajal. Ka koduvägivalla puhul on väga sageli asjasse segatud alkohol.
Võib-olla on politseinikel õigus, et vägivallakuritegude rohkus näitab inimeste usaldust politsei vastu – vägivallategudest juletakse teada anda. Aga kas see on ainus põhjus?
Läänemaa politseijuht Argo Tali on tunnistanud, et Haapsalu jaoskonnal pole jõudu omal käel vägivallakuritegude rohkuse põhjuste üle süvaanalüüsi teha. Ehk peakski siin põhjuste juurteni jõudmiseks appi tulema teised ametid, teemakojad jms, kelle ülesanne on Läänemaa turvaliseks pesapaigaks muuta.
Vanema inimesena ütleks,et Karla jutt on sulatõsi. Ja uus Haapsalu politseipealik on harukordselt töökas ja tubli- ta on ise pea igal nädalavahetusel koos patrullidega väljas,kuigi ametikoht seda ei kohustaks. Aga mis kasu on politsei tööst,kui ÜLIMALt suure,eluaegse palgaga kohtunikud enamasti tingimisi karstusi mõistavad ?
Talupoja teooria järgi peaksid kogu ühiskond taplema ja rusika abil end maksma panema. Õnneks see nii pole ja “rusika” kangelased ikka need, kelle puudub haritus, kultuur ja kodune lastetuba ning muul moel enda väljendamiseks või kriisi lahendamiseks oskused puuduvad.
Kas Karlale pole seni ajani veel selge et eestis kehtib sõja seisukord. Ühiskonda liigitatakse võõrasteks ja omadeks, õigeteks ja valedeks, mustadeks ja valgeteks. Rusikakangelastest psühhopaadid juhivad riiki kellel kriisi lahendamiseks oskused puuduvad. Oleme jõudnud sünteemini kus kriisi ignoreeritakse.
Täpselt nii nagu võimuaadel näidise ette loob, täpselt nii hakkab ühiskond seda ka järgima. Kui üks varastab VEB fondist raha ja peatab selle abil läbi valimisreklaamide inimesi no siis ei jää muud üle kui lööma hakata. Probleem seisneb praegu selles et seda minnakse koju naise ja laste peale välja elama.
Selepärast löövad et konkurentsipõhises ühiskonnas tuleb enda õiguste eest seista, kuna konkurentsiheitluses katkeb süsteemielementide vaheline infovahetus. Selle tagajärjel käib alla ka intellektuaalne tase. Kui intellektuaalne tase alla käib siis mutub vägivald, vassismine, varastamine ja muuud pervertsused ühiskonna normiks ja muutub aegamisi edukultuse osaks, selat kandub see edasi poliitikasse ja kultuuri. Ebavõrdus ja ääremaaastumine on selle lahutamatu osa.