Haapsalu pitsikeskuses näeb perereliikviaid

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 15

Haapsalu pitsikeskuses on avatud Eesti vabariigi sünnipäevale pühendatud näitus Eesti esimese vabariigi aegsest käsitööst.

Eksponeeritud on Haapsalu käsitööseltsi naiste kodust pärit vanad käsitööesemed, sekka mõned uued, kuid vanade õpetuste järgi tehtud.

"Toredad perereliikviad," ütles näituse kohta Haapsalu käsitööseltsi juht Mirje Sims.

Iga käsitööeseme juurde käib pikem või lühem lugu: kes kus millal mille järgi miks valmistas, kus kandis. Väljas on esimese vabariigi aegseid käsitöölehti ja fotosid.

"On küll selline natuke kodune "lõika ja kleebi" stiilis, aga asi seegi,” ütles Sims.

Vanim käsitööese näitusel pärineb veel ajast enne esimest vabariiki ja peaks olema enam-vähem saja-aastane. See on tikitud padjapüür Marta Kumari suguseltsist.

"Igal juhul kasutusel oli ta esimese vabariigi ajal," märkis Sims.

Üks vanemaid esemeid on pilutatud rinnaesisega rahvariidesärk, mis on pärit Lihula kandist.

Huvitavaid leide leidub teisigi, näiteks kaks Haapsalu teeneka käsitöömemme Silvi Saarlo tikitud padjakatet. Esimese padjakatte tikkis 1931. aastal sündinud Saarlo kaheksa-üheksa-aastase tüdrukuna, teise vana järgi tänavu jaanuaris, sest vana oli juba üsna kulunud.

Aimu saab ka esimese vabariigi aegsest kangamoest. Tollastest erineva mustriga kleidiriietest on kokku õmmeldud lapiteki-tehnikas kangas.

Tikandite puhul juhtis Mirje Sims tähelepanu nende erakordsele peenusele: kõik tikandid on pahemalt poolt peaaegu sama kaunid ja veatud kui paremalt poolt. Imetlusväärsed on Simsi sõnul imepeened, nööpnõelapea-mõõtu tikitud roosiõied tasurätikul.

1934. aastast pärineva vankriteki juures on kasutatud tuniisipitsitehnikat, mis on praegugi kasutusel. Seevastu Haapsalu teeneka käsitöömeistri Aime Edasi kodust pärineva kardina puhul on kasutatud võrkpilutehnikat, mida nüüdisajal enam eriti ei kasutata.

Omamoodi leid näitusel on 80aastane kaisukaru Pille Källe kodust. Näitusel on ka foto karust 1945. aastast, aga on teada, et selleks ajaks oli karu juba kümneaastane.

"Seda on üks karukoguja tahtnud isegi ära osta," ütles Mirje Sims.

Käsitööesemed on eksponeeritud esimese vabariigi ajal käsitsi kedratud linast ja telgedel kootud kangal.

Mirje Simsi sõnul on paljud näitusekülastajad öelnud, et neilgi on kodus samalaadset ja -aegset käsitööd, ainult selle kandjate-meistrite lood ja päritolu on ununenud.

Sims ärgitas kõiki vanade käsitööesemete lugusid talletama.

Esimese vabariigi aegse käsitöö näitus Haapsalu pitsikeskuses on avatud 3. märtsini. Pärast seda vahetab selle välja näitus Anu Joosti tagatoa pitsidest.

Fotod: Arvo Tarmula

näitus pitsikeskuses arvo tarmula (1) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (2) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (3) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (4) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (5) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (6) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (8) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (9) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (10) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (11) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (13) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (14) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (15) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (16) näitus pitsikeskuses arvo tarmula (17)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments