Kahe kolemaja omanik Taeblas on soomlane, keda Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul pole võimalik kätte saada. Foto: Arvo Tarmula
Majandusministeerium kinnitas tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja risustavate hoonete lammutamiseks, üks vald võib saada kuni 60 000 eurot.
Enim lammutamist vajavaid hooneid on Valgamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal, kuid mahajäetud ja lagunevaid maju jagub ka Läänemaale. Kõige rohkem tühjalt seisvaid kortermaju leidub Martna vallas, kokku kuus: kolm Martnas, üks Kassaris, Rõudes ja Lähtrus. Lisaks neile on vallas maju, mis näevad välja lagunemisohtlikud, kuid kus siiski elatakse. Viimased on kõik eraomanduses ja vald neid iseseisvalt lammutada ei saa. Ka majakarpide omanikud peavad aeg-ajalt plaane, kuid olude sunnil on need tegemata jäänud. Näiteks Lähtrus olev maja osteti eesmärgiga rajada sinna hooldekodu. „Ostsid, aga elu tegi oma käike,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Kuna vallale ei kuulu neist majadest ükski, sõltub toetuse saamine ja majade lammutamine sellest, kuidas omanikega jutule saadakse. Kui hooned oleksid valla hallata, laseks Aavik neist vähemalt mõne lammutada.
„Alustaks kõige risumatest, mis on väga ürgsed, teiste puhul vaataks, kas annab veel midagi teha,” ütles Aavik. Vaatamise ja mõtlemise ajal teeb aga aeg oma tööd ja majade olukord muutub veel kehvemaks.
Martna valla elanike väljaränne on Läänemaa suurim. See ei tee majade olukorda paremaks, sest inimesi, kes võiks neis elada, pole kusagilt tulemas. Vallavanema sõnul saaksid inimesed küll Martnasse kolida, kui näiteks Haapsallu või Lihulasse töökohti tekib, sest vald asub keset Läänemaad.
Lihula vallal on kindel plaan pakutavat toetust kasutada. Vallavanem Varje Ojala-Toosi sõnul on neil kaks mahajäetud hoonet, mis kuuluvad täielikult vallale, üks Lihulas ja teine Kirblas. Lihula maja pole kunagi valmis saanud, vaid jäi juba ehitusjärgus pooleli. Seda, kas Kirblas asuv maja kunagi valmis on saanud, vallavanem öelda ei osanud.
„Need on ohtlikud, tühjad ja mahajäetud. On oluline, et need saaks maha võtta,” ütles Lihula vallavanem.
Seda, palju majade lammutamine maksma võib minna, Ojala-Toos öelda ei osanud, sest veel ei ole tehtud ei lammutamise projekti ega hinnapakkumist. Kokku on Lihula vallas tühje ja lagunevaid maju paarikümne ringis, neist mõne puhul on vald osaline omanik.
Seda, et lagunevaid hooneid ikka on, tõdes ka Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Kokku on vallas mahajäetud hooneid 50 ringis. Kortermaju, mida vald lammutada soovib, on kolm, need asuvad kõrvuti Taeblas.
Paraku on need kolm hoonet eraomandis. Kahe omanik on soomlane, keda Lõhmuse sõnul pole võimalik kätte saada, kolmas maja on kuulunud sundlõpetatud firmale ja selle osas käivad läbirääkimised, et vald saaks hoone endale. Kui soomlasele kuulunud majad pole kunagi valmis saanud ja on ehitatud kehvast materjalist, siis kolmas maja on küll valmis saanud, kuid selles pole kunagi elatud.
Lõhmuse sõnul on võimalik ka variant, et maja tehakse korda, sest alumised korrused on korralikud, kuid ülemised on saanud aja jooksul kahjustada. Seda, kui võimalik kordategemine on, Lõhmus öelda ei osanud, sest majale ei ole ekspertiisi tehtud. Kui majad saaks valla omandisse, siis kasutaks Lääne-Nigula vald toetust, et majad lammutada. Palju mahavõtmine maksma võib minna, pole teada, see oleneb sellest, kui palju materjali saab taaskasutada.
Foto: Lammutamist ootavad hooned Taeblas.
Boks
Riiklik lammutustoetus
Riik katab kasutusest välja langenud kohalike omavalitsuste omandis olevate või hoonestusõigusega koormatud kinnistul asuvate hoonete lammutamise kuludest kuni 70 protsenti.
Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada sihtasutusele KredEx, kes annab toetusmeetme avamisest eraldi teada. Kokku on meetmele eraldatud 700 000 eurot. Suurim võimalik toetus taotleja kohta on 60 000 eurot.
2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Uuringus prognoositi, et aastail 2015–2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.
Allikas: majandusministeerium
kahju kohe kommenteerijatest. Paistavad olevat väga kibestunud Nõukaaega tagaigatsevad isiksused. Vot kui oleks kolhoosiesimehed alles, kus siis õnn õitseks meie õuel. Kui tähele pole pannud, siis on kõikjal kapitalistlikes ühiskondades üks suur linnastumine – maad jäävad rahvast tühjemaks. Seda üritas pidurdada slm. Stalin omal ajal, kuid sellelgi oli oma hind. Need suured kommenteerijad ja vallavanemat süüdistajad võiksid mõelda, mida nemad on selle heaks ära teinud, et elu siin maal jätkuks. Suurte tondilosside säilitamisest ei piisa.
Alusta endast ja räägi mida head oled teinud.Ei lugenud kommidest kuskilt et ülistatakse nõuka aega.
Huvitav kas selliste selliste saamatute vallavanemate ja riigikorra eest eest mulle ka keegi kompensatsiooni maksab. Aga hävitus ja lammutustööde eest maksatakse isegi peale.
kui ja tekib
tore on halvustada nõukogude pärandit. aga mõelgem vahel ka sellele, et nõuka ajast on möödas juba üle kahekümne aasta. Ja seda nõukaaega oli ju ainult 50 aastat (1940–1991). Nüüd siis võrdleks mida on nt. taeblas ehitatud selle uue iseseisvusaja jooksul(kui üldse midagi on?) Ja palju jõudis nõukogude võim ehitada Taebla elanike heaks. Kasvõi vallavalitsus ise peesitab hiiglaslikus nõukogude pärandis. Huvitav, palju on Taeblas tondilosse aastal 2041(siis saab nõukaajast 60 aastat)? Kas Teil seal Taeblas üldse veel keegi selleks ajaks elab või on kõik ära Soome kolinud? Vot see on küsimus. Aga valige ikka reformierakonda, saab vähemalt Tallinn- Helsinki tunneli, kolimine… Loe rohkem »
kui ikka midagi teemast ei jaga, pole mõtet nii lolle kommentaare jagada 🙂
Kas oled vallavanem et tead teemat?Vasta siis , õigusta , vabanda välja???
20 aasta pärast öeldakse vaba Eesti riigi pärand.
Vaimuvaesus on kõige suurem vaesus, ilmselt ei saa pildilolija arugi et imetleb ise enda kätetööd ja süüdistab teisi miks nii läinud on.
Nõukogude ajal olid need majad rahvast täis ja jäi korteritest puudugi. Nõukogude ajal ei aetud inimesi kodukohast minema. Nõukogude ajal ei olnud inimesed sõjapõgeniku staatuses. Ilmselt ei saa vallavanemad siia maani aru et te ei küüni praegu isegi nõukogude aja tasemele. Te olete ise selle süsteemi loonud. Viimases hädas on soomlane ka veel süüdi, kes on majad lagunema jätnud. See näitab et puudub igasugune vastutustunne kodanike ees, kelle töö ja vaev põllupeal mädaneb see on ühiskonna ressurss. Selle asemel et luua majandusmudeleid ja pilootprojekte majade täitmiseks leitakse ressursid nende lammutamiseks ehk teisisõnu enda kuritegevuse jälgede likvideerimiseks.
on Martal õigus, süüdimatud ja saamatud olema aga ise sinna valinud
Aga tondilossid on kahjuks peaaegu kõik eraomandis või riigi omandis, mitte kohaliku omavalitsuse omandis ega maa peal. Seega on vara rõõmustada, eraomanikke ju ei toetata ja tondilossid jäävad.