Laupäeval Tallinnas toimunud õpilasfirmade laadal nimetati parimaks teenuseks Läänemaa õpilasfirma E-muusikakool. Haapsalu aabitsa noored olid aga kolme parima liftikõne pidaja seas.
Laupäeval, 14. veebruaril toimus Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskustes üle-eestiline õpilasfirmade laat. Kokku osales seal 160 õpilasfirmat, neist 72 Rocca al Mares ja 88 Kristiines.
Läänemaalt osales laadal 6 innovatsioonikeskuse Innokas õpilasfirmat, lisaks veel 2 firmat Virtsust ja Kullamaalt. Innoka õpilasfirmasid juhendasid Angela Leppik ja ettevõtja Indrek Kask. Ülejäänud kahte firmat juhendab Pille Nool.
E-muusikakool on parim teenus
160 üle Eesti kokku tulnud õpilasfirma seast valiti parimaks teenuseks Haapsalu noorte Markus Lemberi, Karel Nappuse ja Berta Valdma e-muusikakool. E-muusikakool pakub veebipõhist muusikaõpet ja ka võimalust osta vajaminevaid instrumente.
Lember arvas, et parima teenuse tiitli tõi e-muusikakoolile see, et muusikaõpe on midagi, mis võib huvi pakkuda väga suurele hulgale inimestele. Kui laadal osalemiseks tehtud ettevalmistused võtsid Lemberi sõnul aega paar nädalat, siis tegelik edu saladus peitub ikkagi idee sünnist saadik tehtud suures töös.
E-muusikakooli turunduse ja disainiga tegeleb Karel Nappus, Lember hoolitseb tootearenduse ja finantspoole eest ja Valdma vastutab õpilasfirmasid puudutavate küsimuste eest ja tegeleb ka tootearendusega. „Tegelikult on nii, et toetame kõik üksteist,” lausus Lember. E-muusikakooli idee pärineb Lemberilt.
Nappus liitus temaga mullu toimunud Ajujahi konkursi eel. „Kui otsustasime luua õpilasfirma, otsisime omale kolmandat liiget ja Berta oli sellega nõus,” ütles ta.
Tänaseks on e-muusikakool oma tegevust alustanud. Huvilised saavad aadressil http://emuusikakool.ee/ õppida ukulelet ja pille endale internetipoe kaudu ka soetada. Tulevikus on plaanis lisada ka teiste instrumentide kursuseid.
Kõige suurem väljakutse e-muusikakooli rajamisel oli Lemberi sõnul veebidisain. „Mul endal ei olnud sellega mitte mingit kogemust ja hinnapakumised, mida sain professionaalsetelt veebidisainifirmadelt olid ausalt öeldes väga absurdsed. Siis otsustasin, et õpin ise veebidisaini ära ja tegingi veebilehe,” selgitas Lember.
Parima teenuse auhinnaks said kõik kolm noort endale raamatu „Müügikoerad”.
Hea müügikõne
Haapsalu aabits kujutab endast Haapsalut tutvustavat raamatut, kus mainitakse tähestiku järjekorras kõike olulist, mis selle linnaga seotud. Martin Nermani ideest sündinud teost saavad huvilised osta juba praegu näiteks Apollo raamatupoe Haapsalu kauplusest ja innovatsioonikeskusest Innokas.
Aabitsa loonud õpilasfirma osales laupäeval peetud liftikõne konkursil ja jõudis kolme parema sekka, mis tähendab sisuliselt võitu, sest esikolmiku hulgas enam paremusjärjestust ei koostatud.
Liftikõne võistlusel esineti žürii ees 2-minutilise kõnega, milles veendi potentsiaalseid investoreid, et noorte ettevõttesse investeerimine on nende elu parim idee.
Haapsalu aabitsat tutvustava kõnega esinesid Tallinnas Brita-Maria Alas ja Elisabeth Fofilov. Alase sõnul panid nad kõne koostamisel rõhku sellele, millised on ettevõtte tulevikuplaanid ja sihid, kuhu tahetakse jõuda . „Kindlasti tahtsime olla rääkides enesekindlad ja konkreetsed,” ütles Alas.
Kuna noored on varem osalenud ENTRUMi ettevõtluskonkursil ja sealt juba hulga kogemusi saanud, ei võtnud kõne koostamine väga kaua aega. „Kõne kirjutasime valmis tunniga ja piisas pooletunnisest harjutamisest. See oli rohkem improvisatsioon ja julge suhtlemine. Päheõpitav ei aita mitte kunagi,” selgitas Alas.
Liftikõne konkursi parimad said auhinnaks pääsmed mais Tallinnas toimuvale rahvusvahelisele ettevõtluskonverentsile Latitude59.
Haapsalu aabitsa koostanud noortel on konkreetsed tulevikuplaanid. Äsja lõppes aabitsa tõlkimine vene keelde ja sellele on lisandumas ka ingliskeelne aabits. „Üks samm korraga. Esimene plaan on saada ingliskeelne tõlge valmis ja saata need raamatud trükki. Kaugemas tulevikus oleme mõelnud arendada aabitsat üle terve Eesti,” lausus Alas. Aabitsaid võiks tema sõnul koostada just Eesti väikelinnadest, millest inimesed väga palju ei tea.
„Koguda kokku ka teiste linnade noored, et igas linnas saaks keegi sellega tegeleda,” lisas ta.
Silma jäi kindel plaan
Liftikõne žürii liige ja elektroonikaettevõttes tehnoloogiajuhina töötav Indrek Rebane ütles Lääne Elule, et žürii hindas konkursil osalenud noorte puhul kolme olulist asja: kuidas nägi välja ettekanne ja kui hästi noored end väljendasid, toote sobivust turule ja kolmandaks seda, millised on õpilasfirma tulevikuplaanid.
„Valisime kolm ettevõtet, millel meie nägime kõige suuremat potentsiaali,” ütles Rebane.
Haapsalu aabitsa loonud õpilasfirma paistis Rebase sõnul silma sellega, et on oma toote müügilettidele jõudmise nimel väga aktiivselt tegelenud. Lisaks olid õpilasfirmal aabitsaga selged tulevikuplaanid. „Kui võrdleme teiste õpilasfirmadega siis päris mitmel olid edasised plaanid, kas „me ei tea täpselt, mida me teha tahame” või siis väga müstilised,” lausus Rebane.
Rebane pidas õpilasfirmadele suunatud üritusi väga oluliseks. „Mida varem inimesed õpivad majanduslikult mõtlema ja mida varem nad saavad ise kogemuse, seda varem saavad nad vaadata maailma teise pilguga,” selgitas Rebane. „On väga meeldiv, et õpilasfirmade hulk, kes on laatadel, tõuseb iga aastaga ,” lausus Rebane.
E-muusikakool: (vasakult) Karel Nappus, Markus Lember ja Berta Valdma. Foto: Indrek Kask.
Haapsalu Aabits ja žürii: (vasakult) Õpilasfirma juhendaja Angela Leppik, Elisabeth Fofilov, liftikõne zürii liige Indrek Rebane ja Brita-Maria Alas. Foto: erakogu.
Laadal osalenud Läänemaa õpilasfirmad
Dankon – kõnekäändude kaardid
Haapsalu Aabits – Haapsalu aabits
E-Muusikakool – veebipõhine muusikaõpe
Unekuulutajad – unenägude püüdjad
Désir – seebid
Canopus Kentaurus – koomiksid
Särawalge – küünlad
MsKellad – vinüülplaatidest kellad
