Asbesti sisaldavad vanad ehitusmaterjalid tuleb anda ohtlike jäätmete käitlejale

Elukeskkonna puhtana hoidmiseks tulebkõigil hoolitseda, et tekitatud jäätmed ei kahjustaks loodust ega tervist. Tihti ei teata, et vanad ehitusjäätmed sisaldavad ohtlikku ainet asbesti, mida tuleb käsitelda eriti ettevaatlikult ja ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Jäätmed jagunevad tava- ja ohtlikeks jäätmeteks.Ohtlikud on jäätmed, mis võivad kahjustada keskkonda ja tervist. Selliste jäätmete hulka kuulub mitmeid igapäevases majapidamisest kasutatavaid esemeid-tooteid. Elame selliste asjadega rõõmsalt lähestikku ning tavaliselt ei mõtle, millist ohtu need võivad kujutada. Näiteks ei teata, et vana eterniidikatust vahetades tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid, sest eterniit sisaldab asbesti, mis on väga ohtlik aine. Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele väga vastupidav kiuliste silikaatide klassi kuuluv mineraal. Tihkeks struktuuriks seotud olekus, näiteks asbesttsemendist toodete puhul, on asbest ka vees lahustumatu.

Asbesti käitlemisel võib õhku paiskuda asbesti sisaldavat tolmu, mis ei ole silmaga nähtav, sest need asbestikiud on väga väikesed. Mürgine mikroskoopiline tolm satub hingamisteede kaudu organismi ning võib põhjustada asbestoosi,kopsuvähki ja teisi kopsuhaigusi. Seetõttu keelati asbesti sisaldavate materjalide müük ja kasutuselevõtt juba 1. juulist 2001. aastal. Enne seda paigaldatud või kasutusel olnud asbestkiude sisaldavaid tooteid on lubatud kasutada kuni nende kasutusest kõrvaldamiseni või ettenähtud kasutusea lõpuni, mil nad tuleb asendada asbestivabade materjalidega.

Asbestitolm jääb õhku hõljuma

Kuna Eestis on aastakümnete jooksul kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale – eriti eterniiti ja isolatsioonimaterjale – siis majade remondil ja lammutamisel tekib ka suurtes kogustes asbestijäätmeid. Kahjuks suurem osa neist prügilasse ei jõua, vaid satub metsa alla või kaevatakse maa sisse. Sagedased on ka juhtumid, kus eterniit purustatakse ning kasutatakse metsateede täiteks. Sellise tegevusega ohustatakse kõiki, kes hingavad – igakord, kui auto sõidab üle teel olevate eterniiditükkide, paiskub õhku asbesti sisaldavat tolmu. Asbestitolm jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma ning ei sadestu. Tolm hõljub kuni mõni elusolend tolmu sissehingab.

Asbesti sisaldavat materjali tuleb käsitledaväga ettevaatlikult, et sedavõimalikult vähe vigastada. Pinnad ja materjal tuleb hoida niisked, et vältida tolmu teket ja levikut. Asbestitolmu ja muude väikestest asbestiosakestest koosnevate jäätmete pakendamisel soovitatakse kasutadatugevaid kahekordseid plastikkotte. Sisemist kotti ei tohi ääreni täita, vaid mõlemat kotti peab saama korralikult ja võimalikult õhutühjalt kinni siduda. Suuremate ja teravate servadega asbestijäätmete puhul tulebvältida jäätmetükkide väiksemaks tegemist. Sellised tükid saab pakkida näiteks kahekordsesse kilesse või muusse sobivasse materjali. Asbesti sisaldavaid materjale tuleb transportida kaetult, kinnises transpordivahendis või kotis.

Riik toetab jäätmekäitluse arendamist

Olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise peab korraldama kohalik omavalitsus, keda toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu jäätmekäitluse arendamisel. Jäätmejaama ehitamiseks saab omavalitsus küsida toetust 90 protsenti selle maksumusest.Toetust saab küsida ka elanikelt ohtlike jäätmete, sealhulgas eterniidijäätmete, kogumise ja käitlemise kulule, kui jäätmejaamal on vajalikud load olemas. Eestis on juba palju omavalitsusi, kes tegelevad usinasti antud teemaga ning eelmisel aastal SA KIK kaudu toetati omavalitsuste projekte eterniidijäätmete käitlemise kulude osas üle 100 000 euroga. Seega tuleks ohtlike jäätmete ära andmise võimalusi uurida kohalikust omavalitsusest.

Kaili Kuusk, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik