Haapsalu ja Lihula koondavad perearstid ühe katuse alla

Lõuna-Läänemaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekeskuse juhataja Vanda Birnbaum selgitas, et hoolekandekeskus ostis juurdeehituse tarvis juba suve hakul kõrvalkrundi. Foto: Olev Mihkelmaa

Läänlased tahavad saada osa sel kevadel jagamisele minevast 85 miljonist eurost Euroopa Liidu rahast, et rajada Haapsallu ja Lihulasse mitmekesist terviseteenust pakkuv perearstikeskus.

Kui esialgse kava kohaselt lubas sotsiaalministeerium väikestesse maakondadesse vaid ühe perearstikeskuse, siis nüüd on sellest loobutud ja Läänemaal on lootust saada toetust kahe keskuse rajamiseks.

„Meil on hea meel, et oleme kaardil,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Lihula perearstikeskus on kavandatud valla sihtasutuse, Lõuna-Läänemaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekeskuse juurde. Et praegu kahes majas tegutsevas hooldekodus ja päevakeskuses vaba ruumi ei ole, algatas vallavalitsus juurdeehituse tegemiseks detailplaneeringu. Keskuse juhataja Vanda Birnbaum selgitas, et hoolekandekeskus ostis juurdeehituse tarvis juba suve hakul kõrvalkrundi.

Lihulasse tuleb miinimumkoosseisuga perearstikeskus: kolm perearsti ja kolm pereõde, koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand. Praegu on Lihulas kaks perearsti. Sotsiaalministeeriumi-poolne projektijuht Rain Sepping ütles, et kolmanda perearsti patsiente võib jääda ka Pärnumaale. Koduõdedega saab aidata praegune sotsiaalhoolekandekeskus.

„Ämmaemandat pole Lihulas aastaid olnud,” ütles Birnbaum. „Ega teda iga päev vaja olegi, ju ta hakkab vastuvõttudel käima.”

Birnbaumi sõnul saab tulevase juurdeehitise omanikuks sotsiaalhoolekandekeskus, kes annab ruumid perearstidele rendile.

„Meie suurim kasu on, et perearstid on meie patsientide lähedal,” ütles Birnbaum. „Perearsti on meile vaja päris tihti.”

Haapsalu poolel teel

Läänemaa haigla annab juba praegu kõige väiksema perearstikeskuse mõõdu välja, sest majas tegutseb kolm perearsti. Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri sõnul on eesmärk saada kõik Haapsalu perearstid ühe katuse alla. Haapsalus on praegu seitse perearsti, neist üks, Marika Laar on Ridala valla perearst.

„Linna omad võiksid olla koos,” ütles Siir. Kuigi mitte keegi ei saa ühtki perearsti kolima sundida, uskus Siir, et tekkiv sünergia on piisav argument.

Siiri sõnul saavad perearstid ühe katuse all tegutsedes vastastikku konsulteerida, haigla eriarstid on käepärast. Tervisekeskus saab arsti meelitada suurema teenustehulgaga, arst saab end täiendada, olla puhkusel, sest on võimalik üksteist asendada, loetles Rain Sepping koondumise eeliseid.

Et kõik Haapsalu perearstid ära mahutada, tuleb haigemajale teha juurdeehitis. Siiri sõnul tulebki lähiajal Haapsallu arhitekt, kes vaatab üle ruumid ja võimalused juurdeehitise tegemiseks.

Kevadeks valmis

Perearstikeskuste rajamiseks on 85 miljonit eurot. Kui lisada 25 protsendi suurune omaosalus, tuleb kokku 114 miljonit eurot. Läänemaa haigla saab kasutada omaosaluseks raha, mille toob kaasa Põhja-Eesti regionaalhaiglaga liitumine. Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ütles, et vald on valmis omaosaluseks laenu võtma.

Sepping ei oska praegu öelda, kui suur konkurents 85 miljoni peale tuleb. See peaks selguma kevadel, kui on taotlused esitatud, hinnatud ja üleriigilisse investeeringunimekirja kantud.

„Eesmärk on rajada 35–50 tervisekeskust,” ütles Sepping.

Konkurents sõltub suuresti ka tingimustest. Kui taotluse hindamisel saab määravaks võimalikult suur perearstikeskus, võib tekkida Tallinna palju 20–30 perearstiga keskusi ja nemad riisuvad siis koore. Sepping ütles, et pole otsustatud, kui palju võib ühe taotluse kohta raha saada. Oleneb, kas on tegemist vana maja renoveerimise või uue ehitusega. Kui võtta aluseks Tartu ülikooli koostatud esmatasandi tervishoiuteenuste mudel, siis vajab kolme perearstiga ja kokku 8 töökohaga keskus 450 m² pinda. Praeguse ehitushinna põhjal võiks siis arvestada laias laastus poole miljoni euroga.

Siiri sõnul arvestab Läänemaa haigla Haapsalus tegutsevate perearstidega. Läänemaal tegutseb praegu kokku 14 perearsti: kaks Lõuna-Läänemaal, viis Põhja-Läänemaal ja seitse Haapsalus.

Terviseteenuste keskus

Esmatasandi terviseteenuste keskuste rajamise üks eesmärk on, et inimesed saaksid lihtsamate ja krooniliste haiguste korral arstiabi kodu lähedalt ega peaks iga asja pärast kaugele haiglasse või kiirabisse minema.

Keskused peavad valmis olema 2023. aastaks. Keskuse rajamist rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Taotlusvoor kuulutatakse välja tõenäoliselt aprillis-mais. Selleks ajaks võiks valmis olla tervisekeskuse arengukava ja eelprojekt ning eellepingud perearstidega sõlmitud.

Toetust saavad taotleda tervishoiuteenuse osutajad ja omavalitsused. Et tegemist on kapitaalse investeeringuga, eelistatakse projekte, kus teenuse osutaja on seotud omavalitsusega. See annab garantii, et perearstikeskus kestab kauem kui viis kohustuslikku aastat.

„Riik on ebaõnnestunud, kui pärast viie aasta möödumist jäävad hooned tühjaks,” ütles sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping. „Tahame, et see oleks pikk ja edukas projekt.”