Rahaeraldus uuele varjupaigale tuli Haapsalule üllatusena

Loomakaitsja Triinu Priks Viljandi koerte ja kasside varjupaigas. Foto: Laura Oks / Postimees / Scanpix

10 000 eurone rahasüst loomade varjupaikade pidamisele pühendunud MTÜle tuli Haapsalu linnavalitsusele suure üllatusena.

Selle nädala alguses jagas riigikogu kuue miljoni euro eest nn poliitilist katuseraha, mida tuli Läänemaale ligi 190 000 eurot. 10 000 sellest summast on IRLi fraktsiooni ettepanekul mõeldud Läänemaale uue loomade varjupaiga rajamiseks. Varjupaiga rajamiseks antav raha läheb Varjupaikade MTÜle, kellel on üle Eesti viis varjupaika: Pärnus, Viljandis, Lääne-Virumaal, Võrus ja Valgas.

Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnul pakkus neile idee rajada uus varjupaik loomakaitsja Eliis Salm. Salm on viimastel kuudel mitu korda kritiseerinud praeguse Haapsalu loomade varjupaiga tegevust.

Ainus lahendus

IRLi Läänemaa piirkonna juhi ja Haapsalu linnavolikogu liikme Merle Mäesalu sõnul otsustati seda ideed toetada, sest praegune Haapsalu loomade varjupaik ei vasta kõigile nõuetele.

„Oluline on, et hulkuvate loomade eest hoolitsetaks kõige paremal moel,” ütles Mäesalu. Täitmata nõuetest nimetas Mäesalu praeguses varjupaigas puuduvat karantiiniruumi ja et sinna viidud loomadele ei otsita aktiivselt kodu.

Varjupaikade MTÜ kasuks otsustati Mäesalu sõnul mitmel põhjusel. „Nemad on näidanud, et nad tegelikult hoolivad loomadest. Neil on kogemus ja üle-eestiline võrgustik ja nad olid valmis seda rolli võtma,” lausus Mäesalu. „Probleemid MTÜga Haapsalu Loomaabi on loomakaitseringkondades olnud päevakorral aastast 2006. Suurele hulgale kaebustele ning tähelepanu juhtimisele vaatamata ei ole ligi kümne aasta jooksul mitte midagi muutunud,” ütles Salm.

„Olen saanud kirju inimestelt, kes on soovinud varjupaika vabatahtlikuks minna või muul moel aidata, kuid nende abi on tagasi lükatud. Samuti olen saanud kirju, milles soovivad loomaarmastajad oma abi pakkuda, kuid vaid siis, kui varjupaika peavad teised inimesed. Ainsat reaalse efektiga lahendust nägin teemasse süvenenuna ja inimeste jutte lugenuna uue varjupaiga loomises,” lausus Salm.

Salm on teinud varem koostööd Varjupaikade MTÜga Pesaleidja MTÜ kaudu, mille vabatahtlik ta on. Pesaleidja aitab abivajavaile loomadele püsikodu leidmiseni muretseda hoiukodusid. „Ma ei ole kunagi olnud Varjupaikade MTÜ liige ning minu ainus motiiv on loomade heaolu,” ütles Salm.

Suur üllatus

„Aegade jooksul on Läänemaalt meie Pärnu varjupaiga poole pöördunud Lõuna-Läänemaa omavalitsused, aga me oleme pidanud neile ära ütlema, sest me lihtsalt ei mahutanud veel ühe maakonna loomi,” ütles Priks. Seni pole tema sõnul konkreetselt ühegi Läänemaa omavalitsusega läbi räägitud.

Asukohana oleks Priksi sõnul eelistatud Haapsalu linn või selle vahetu lähedus, sest eesmärk on, et varjupaigas käiks palju vabatahtlikke. „See ei saa olla hästi kaugel ja raskesti ligipääsetavas kohas, sest sel juhul kaotaksime palju inimesi,” ütles Priks. Võimalikest vabatahtlikest mainis Mäesalu kohalikke gümnaasiumiõpilasi. Kui uus varjupaik oleks Haapsalus, saaksid nad Mäesalu sõnul minna kodu lähedale loomi abistama ühissõidukiga.

Priks ütles, et varjupaiga rajamine ei tohiks jääda selle taha, kui Haapsalu linn peaks koostööst keelduma. „On ju ka teisi, võib-olla väheke loomasõbralikumaid omavalitsusi, keda ei huvita mitte ainult see, et teenus oleks lihtsalt paberil, vaid millistesse tingimustesse, milliste inimeste hoole alla need loomad satuvad,” ütles Priks.

„Ausalt öeldes oli see uudis mulle üllatus,” lausus Haapsalu linnapea Urmas Sukles uue varjupaiga kohta. Linnapea kahtles, et 10 000 euro eest saaks rajada uue varjupaiga. Koostööd uue varjupaigaga ta aga ei välistanud, kui see siiski luuakse.

Haapsalu linnal on viimasel ajal olnud vastuolusid Eesti loomakaitse seltsiga, kes seadis Haapsalu linnavalitsuse tegevuse praeguse loomade varjupaiga tõttu aasta kõige loomavaenulikuma teo kandidaadiks. Suklese sõnul on need süüdistused alusetud.

„Maja selle rahaga ilmselgelt ei ehita, aga meil on Soome loomakaitseorganisatsioone, kes ainult ootavad, et nad saaksid korraldada rahakogumiskampaaniaid. Nad ei ole tahtnud koguda raha praegusele Haapsalu varjupaigale, sest nad ei ole kindlad sealsete vahendite sihtotstarbelises kasutamises,” lausus Priks. Tema sõnul on Varjupaikade MTÜ varem teinud soomlastega säärast koostööd kõigis oma varjupaikades.

Millal võiks uue varjupaiga rajamine alata, on Priksi sõnul veel vara öelda. Soomlastega ei lepita midagi enne kokku, kui riigieelarvest lubatud raha reaalselt kohal on. „Võtame rahulikult. See on meile endalegi suhteliselt värske uudis, et asjad on niimoodi läinud,” ütles Priks.

Annetuste abil

Varjupaikade MTÜ varjupaikade ülalpidamiseks vajaminev raha tuleb Priksi sõnul kahest allikast: loomade püüdmise ja hoiustamise eest tasuvad 14 päeva jooksul omavalitsused, kellega on sõlmitud koostöölepingud. Kui varjupaika jäävad sinna sattunud loomad kauemaks kui kaks nädalat, tasutakse nende eest juba annetustest, mida MTÜle tehakse. Omavalitsused ostavad teenust varjupaigalt mitmel viisil. Suuremad omavalitsused kuulutavad välja riigihanke, väiksemad sõlmivad lihtsalt aastaks lepingu.

„14 päeva täitudes ei pane me loomi mitte lihtsalt magama, vaid teeme kõik, et leida võimalikult paljudele neist uus kodu. See on see, mida teeme annetuste eest,” ütles Priks.

Priksi sõnul on neil olnud juhtumeid, kus mõni loom on omale uut kodu oodanud paar-kolm aastat. Annetuste eest saadud rahaga kaetakse ka loomade steriliseerimisele, vaktsineerimisele ja kiibistamisele kuluvad summad. Priks ütles, et hooajast olenevalt on nende viies varjupaigas korraga kuni 400 kassi ja 200 koera.

Varjupaikade MTÜ

* Loodi 2007. aasta alguses.

* Sinna alla kuulub üle Eesti viis varjupaika: Pärnus, Viljandis, Lääne-Virumaal, Võrus ja Valgas.

* Pakkus eelmisel aastal peavarju kokku 2600 loomale, neist 1994 olid kassid ja 606 koerad.

* Sai 2013. aastal annetusi ja toetusi 397 903 euro eest.

* Klientide hulgas on üle 90 omavalitsuse, kelle territooriumilt püütakse hulkuvaid loomi.

Allikas: Varjupaikade MTÜ