Muusikakooli õpilased nagu Sarah-Sofia Brock on rõõmsad, et kooli klaverid saavad renoveeritud. Foto: Arvo Tarmula.
Läänemaale jagatud niinimetatud poliitilise katuseraha hulgas domineerivad haridus- ja huviasutuste tarbeks mõeldud summad. Rahast ilma jäänud valdade juhid praegust süsteemi aga heaks ei kiida.
Riigieelarves on erakondadele katuserahaks 6 miljonit eurot. Sellest 1,5 miljonit võisid opositsioonierakondade liikmed jagada oma äranägemise järgi. Sotsid ja Reformierakond võisid jagada 4,5 miljonit eurot.
Läänemaale suunati kuuest miljonist ligi 190 000. „Eelarvesse kavandatud investeeringute näol on tegu Läänemaa omavalitsuste jaoks oluliste objektidega, mille puhul on lähtutud kohalikest vajadustest,” ütles riigikogu liige Lauri Luik (RE).
Vikerkaar ja varjupaik
Suurima investeeringu saab Läänemaal Vikerkaare lasteaed, mille uue mänguväljaku rajamist toetatakse 40 000 euroga. Vikerkaare lasteaias käib praegu remont, mis peaks valmis saama järgmise aasta alguses. „Lasteaed tehakse korda, kuid mänguväljaku raha on linnal praegu puudu,” märkis Luik.
Luik tõstis esile ka Nõva huvikeskuse investeeringut. „Nõva valla huvikeskuse küttesüsteemi uuendamise asjus olen samuti riigieelarvesse ettepaneku teinud, sest vallal selleks praegu võimalusi pole, kuid vajadus huvikeskus korda teha on suur,” ütles Luik.
Ridala vald saab 10 000 eurot, et rajada Jõõdre külla uus jalgpalliväljak. „Jõõdres on hästi palju lapsi,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt (IRL).
Schmidt ütles, et vald paneb sama palju raha väljaku tarbeks ise juurde. Jõõdre jalgpalliväljaku ideed toetas Schmidti sõnul riigikogu IRLi fraktsioon, kellele Schmidt selle ettepaneku tegi. Mullu sai Ridala 10 000 eurot katuseraha Panga küla lasteaia mänguväljaku tarvis.
IRLi soovitusel on katuseraha saajate seas ka Läänemaale uue loomade varjupaiga loomise projekt. Selleks on ette nähtud 10 000 eurot.
Haapsalu volikogu esimehe Jaanus Karilaiu (KE) sõnul on Keskerakonna fraktsiooni ettepanekuist katuseraha hulgas Haapsalu muusikakooli toetus, Palivere lasteaia mänguväljaku renoveerimine, Haapsalu spordikoolile uue inventari ostmine ja Haapsalus Tarekese lasteaias tehtavad remonditööd. Kokku 35 000 euro eest.
„See oli opositsioonile antud võimalus, mida kasutati terves Eestis. Igast maakonnast küsis keskfraktsioon arvamust ja seda ka arvestati. Väike, aga tähtis summa,” lausus Karilaid.
„On kaks võimalust: see on kas hea tava või osake poliitilisest kultuurist arvestada opositsiooniga. Teine võimalus on aga see, et nii proovitakse opositsiooni rahustada. Loodan, et domineerib ikka esimene variant, sest see on kestnud aastaid,” ütles Karilaid katuseraha süsteemi kohta.
Kullamaa, Noarootsi ja Martna jäid ilma
Kullamaa, Noarootsi ja Martna olid ainsad Läänemaa omavalitsused, kuhu ei tulnud sentigi katuseraha. Kullamaa vallavanem Jüri Ott oli pettunud, et Kullamaal ükski asi toetust ei saanud.
„Olen väga nördinud. Reformierakond on [riigis] võimul, aga kohapeal on nad meil nii nõrgad, et ei suuda isegi katuseraha välja ajada, mis on täiesti häbiväärne,” nentis Ott.
„See on kogukonna küsimus ja see näitab, kui nõrgad on meie kohalikud Reformierakonna juhid nagu Marek Topper,” ütles Ott. „Kohalik Reformierakonna seltskond on ükskõikne ja pole valla eest võidelnud.”
Eelmisel korral sai Kullamaa katuseraha Koluvere seltsimaja lõpuni ehitada. Siis käis Ott ise riigikogus reformierakondlase Lauri Luige jutul. Oti sõnul oleks vallale suur asi, kui ka nüüd oleks katuseraha tulnud.
Remonti vajaks näiteks kohaliku kooli katlamaja. „See on hästi vana. Sama moodi oleks katuseraha vaja lasteaias, meil on umbes 50 000 eurot puudu,” ütles Ott.
Kullamaa lasteaias on lõpetamata saaliosa, kus saaks Oti sõnul tulevikus aktusi korraldada ja kus oleks lastel rohkem ruumi mängida.
Ott nentis, et katuserahasüsteem on parlamendis kallutatud võimul olevate erakondade kasuks. „Loomulikult on väike kokkulepe, et saab ka opositsioon, aga praegu oli katuseraha kuue miljoni ringis. Opositsioon sai 1,5 ja võimul olev koalitsioon 4,5 miljonit,” ütles Ott.
Martna vallavanema Tiiu Aaviku hinnangul mõjutab vallajuhi parteiline kuulumine raha saamist. Aavik, kes on ise parteitu, sellist erakondade rahamääramist heaks ei pea. „Põhimõtteliselt arvan, et see ei ole ilus raha,” ütles Aavik.
„Kui me tahame õiglust ja ausust, siis parteilisus ei tohiks olla mingi eelis ega puudus,” lausus Aavik. „Üleüldiselt, vallavanemad ei tohikski parteidesse kuuluda,” lisas ta. Aaviku arvates võiks ka vallasekretäri amet olla selline, mis on parteitu.
Olulisemad asjad, mida oleks Martnas praegu vaja teha, on lasteaia ja koolimaja soojustamine. Tööd tuleb teha ka ventilatsioonisüsteemide ehitusega.
„Lasteaias on üks jupp tehtud, aga seda on vähe. Seetõttu, et ma ei ole parteis, on meie lootused palju tillukesemad, aga meil on kohustus haridusteenust pakkuda samuti nagu kõigil teistel. See ei ole tegelikult normaalne,” lausus Aavik.
Vallavanema sõnul üritab Martna saada vajaminevaid summasid tasapisi teistest fondidest. „Tootsi moodi, kui palju ei saa, siis teeme jupikaupa, aga ega me meelt heida,” ütles Aavik.
Katuseraha Läänemaal
- Nõva valla huvikeskuse küttesüsteemi uuendamine 10 000 eurot
- Vikerkaare lasteaia mänguväljaku rajamine 40 000 eurot
- Haapsalu ajalooliste skulptuuride taastamine 10 000 eurot
- Lihula tänavavalgustuse rajamine 10 000 eurot
- Haapsalu algkooli inventari soetamine 10 000 eurot
- Haapsalu põhikooli inventari soetamine 10 000 eurot
- Taebla raamatukogu ruumide remont 10 000 eurot
- Haapsalu muusikakooli muusikainstrumentide soetamine ja renoveerimine 15 000 eurot
- Jõõdre külla jalgpalliväljaku rajamine 10 000 eurot
- Haapsalu spordikooli spordiinventari soetamine 7000 eurot
- Haapsalu Tarekese lasteaia remonditööd 8000 eurot
- Palivere lasteaia mänguväljaku renoveerimine 5000 eurot
- Lääne Nigula valla noortekeskuse Risti tegevuskoha remont ja sisustus 10 000 eurot
- Virtsu tööstusala detailplaneeringu koostamine 10 000 eurot
- MTÜ Lääne-Eesti Vabatahtlik Reservpäästerühma päästevarustuse ja tehnika soetamine 10 000 eurot
- MTÜ Vormsi Seltsi aasta kokkutuleku ürituse toetamine 3000 eurot
- Loomade varjupaiga rajamine Läänemaale 10 000 eurot
Kokku 188 000 eurot
Allikas: riigikogu
Jüri,mis Sa plärad. Kindlasti kõik reformikad ja sotsid ja irli inimesed hakkavad kohe Su järgi tantsu lööma kui sõrmi nipsutad. Naeruväärne.
Olime terve kollektiiviga Parlamendis hr.Luige juures (15.inimest),kui Jüri Ott palus Luigelt Kullamaa keskkoolile raha,kõik kuulsime.Luik lubas ja ka andi-organiseeris.Topper kantis selle Koluvere seltsimajale hiljem,Topperit ei olnud Luige juures.Kes siis valetab ja ehib ennast võõraste sulgedega.
Kas praegu ei olegi Lihulas tänavavalgustust, et seda jälle 10 tuhhi eest rajama peab ? Olen kuulnud palju tähtsamatest muredest. Mis toimub ?
Kuhu kulub 7000 eurot Spordikoolile,aitäh vastuse eest!
See on näide kui maksumaksja raha antakse vähesel määral tagasi ja see peab tõstma meilt valitud saadikud taevani.Valite Luige ja Neeme saate võib olla järgmisel aastal ka.
Mamma mamma see poiss on jälle siin kes ……….. !
Nõis riigimehega. Otil demagoogia kuubis.
Otike, miks sa valetad, teame juba kõik kuidas Koluvere Seltsimajale raha tuli ja kelle kaudu, aeg oleks lõpetada ennast võõraste sulgedega ehtimast. Miks siis sel aastal sa ei käinud riigikogus Luige jutul. Tegemist on koostööga kohalikul tasandil. Nüüd ei saa sa ütelda, et tulin, nägin, tõin ja tegin.