Jalgpallilaager Haapsalu kunstmuruväljakul. Foto: Urmas Lauri
Läänemaa jalgpalli saab muuta tõhusamaks, kui koondada kõik Läänemaa klubid ja võistkonnad üheks, näiteks nimetuse alla Läänemaa Jalgpalli Liit.
Tõhusam korraldus aitab ka meie jalgpallielu Eesti tipule lähemale viia. Klubide liitmisest on Läänemaa jalgpalliinimestega palju räägitud ja seda võikski nimetada paljude ühiseks mõtteks. See on ainult idee ja selle elluviimiseks on vaja veel palju tööd teha. Läänemaa Jalgpalli Liit oleks uus juriidiline keha, mis koondaks kõik Läänemaal tegutsevad klubid, nii meeskonnad, rahvaliiga võistkonnad kui ka noortega tegelevad klubid.
Läänemaa Jalgpalli Liit võiks moodustada näiteks kaks võistkonda, kes mängiksid meeste Eesti meistrivõistlustel. Esimene oleks esindusklubi ja teine duubel. Võistkonnas võiksid mängida Läänemaa parimad pojad. Samal arvmusel on ka näiteks Taebla SK juht Enn Kerge.
„Läänemaa on rahvaarvult nii väike, umbes üks Tallinna linnaosa. See oleks üks proovimisvõimalus,” arvas Kerge.
Jõudude ühendamise pooldaja on ka Läänemaa jalgpalliklubi noortetreener ja klubi mängija Mart Pulst.
„Tegelikult olen seda ka varem öelnud, et me ei vea ise kõrgemal tasemel välja, peame mängijad kokku lööma, kui tahame kõrgemale jõuda,” ütles Pulst.
See on üks variant, võib-olla ainus variant, mida tasub proovida. Nagu öeldud: tööd tuleks selle nimel palju teha. Tähtis on finantsteema. Kui ühendada jõud, oleks lihtsam leida sponsoreid ja rahastus treeningute ja võistluste pidamiseks.
Kuidas teha koos treeninguid? Põhja-Läänemaalt pääseb Haapsallu umbes 30kilomeetrise sõiduga, aga Lihula JK-st ja mujalt Lõuna-Läänemaalt tuleb sõita juba 60–70 km. Kuidas korraldada treeninguid? Kas ühistreeningud jagada eri päevadele ja eri asulate vahel? Kes seal treeniksid? Kas oleks treenijaid, sest paljud mängijad käivad tööl või õppimas Tallinnas ja kaugemalgi. Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Ehk oleks see Läänemaa jalgpalli suur võimalus? Mõtlemist ja arutamist ei sega ju keegi.
Lihula JK eestvedaja Argo Mõtt arvas samuti, et ühtse võistkonna moodustamisel tekiks tugev meeskond, kellega saaks proovida lennata kõrgemale.
„Sellega kaasneb aga ka hulk riske ja küsimusi. Kindlasti tuleb esimese asjana leida inimene, kes sellega kogu aeg tegeleb ning mehi võimalikesse ühistreeninguisse ja mängudele kokku ajaks. See oleks suur töö,” arvas Mõtt.
Mõtt ütles, et Lihula jalgpalliklubis oleks mehi, kes tahaks Läänemaa ühises meeskonnas mängida.
Läänemaa (Haapsalu) jalgpalliklubi jõudis sel kevadel Eesti meistrivõistlustel teise liigasse. See on kõrgeim tase, mida mõni meeskonnamängu ala Läänemaal suudab pakkuda. Enne hooaja algust oli klubi ja ka terve Läänemaa jalgpallipere suures ootusärevuses, kuidas meeskonnal selles, hoopis kvaliteetsemat jalgpalli nõudvas liigas minema hakkab. Hooaja algus oli tõesti hea, vahepeal oldi isegi tabeliliider. Hooaja keskel aga satuti mõõnaperioodi ja tulemused ei olnud just meeltmööda.
Läänemaa jalgpalliklubi juht Tiit Koel arvas, et just siis lõi välja, et poistel on ka muud kohustused: kes õpib, kes töötab Tallinnas või välisriigis.
Kui klubil oleks pikem pink, aitaks see korvata mõne mängija eemalolekut töö või õpingute pärast.
Sama seis on noortega. Olles 20 aastat treenerina töötanud, tean liialt hästi, mis võimalused on pääseda maalastel või väikeste kohtade klubi jalgpalluritel noortekoondisse või isegi -laagrisse. Olen ise mängijaid suunanud, neid reklaaminud ja koguni palunud, et Eesti noortekoondiste treenerid nad üle vaataks. Maalapsed ei jää linnas tegutsevaile treeneritele lihtsalt silma. Ükskõik kui andekas laps ka ei oleks.
Kui teha näiteks Läänemaa noortest paar eliitvõistkonda, oleks noortele tagatud kõrgema liiga kvaliteetsed mängud ja pidev nn kontroll noortekoondiste treenerite poolt. Võib tunduda utoopia, kuid seisame ja jäämegi paigale seisma, kui ei soovi edasi liikuda. Muidugi on Läänemaa JK ja Lõuna-Läänemaa JK tublid noorteklubid. Treenerid teevad neis klubides head tööd, kuid järgmise sammu edasiastumiseks peame midagi välja mõtlema, et ükski talent üheski Läänemaa nurgas ei läheks kaotsi. Ei noor ega vana!
Mitme klubi jõu ühendamine tugevama meeskonna loomise nimel pole tundmatu teema. Nii on tehtud näiteks Pärnus. Noor jalgpallur vajab arenguks pääsu eliitliigasse. Eliitliigades saame aga mängida noortega siis, kui kogume kõik paremad noored kokku. Muidugi käib ju töö oma klubides edasi ja oma võistkondadega osaletakse nagunii, kui see oleks samm, mis tuleks astuda. Näiteks Pärnu mängib noorte B-klassi esivõistlustel kahe klubiga: Pärnu JK ja Pärnu Vaprus. U17 eliitliigas on klubid aga loonud ühise meeskonna. Kui me ei pinguta noortele paremate mänguvõimaluste loomise nimel, mängivad Eesti noortekoondises vaid suurte linnaklubide kasvandikud.
Mõnes vanuserühmas võib olla ka vastupidine seis. Häid poisse võib olla korraga liiga palju.
„Näiteks 2004. aasta grupis on poisse liiga palju ja see grupp tuleks Läänemaa JK-l pooleks teha, muidu kannatab nende mängijate areng, kes vajaksid tugevamaid treeninguid ja oma tasemega mängijatega koos treenimist,” arvas Elen Kuli, kelle kaks poega käivad jalgpalli mängimas.
„Hiljem alustajad võiksid olla eraldi grupis. Olen selgelt ka seda meelt, et noored võiksid Läänemaal mõnes vanuses moodustada ühisvõistkonnad. Siis saaksime kindlasti tugevamaid mänge, see arendab ja poisid paistaksid silma,” ütles Kuli. „Soovin ka, et lapsevanemaid rohkem kaasataks klubi tegemistesse.”
Jalgpall Läänemaal
* Läänemaa parim jalgpallur on praegu Kasahstanis mängiv Rimo Hunt.
* Eesti meistrivõistlustest võtab osa kolm meeskonda: Läänemaa jalgpalliklubi (JK), Lihula JK ja Lääne-Nigula JK.
Läänemaa JK kukkus üleminekumängul tagasi kolmandasse liigasse, Lihula JK saavutas 3. liigas mängides 12 meeskonna hulgas 7. koha. Lääne-Nigula lõpetas 3. liiga hooaja viimasel tabelikohal, sest majanduslike probleemide kõrval hukkus hooaja keskel ka meeskonna üks liidreid.
Tuleval aastal mängib Eesti meistrivõistlustel kaks meeskonda: Läänemaa JK ja Lihula JK.
* Rahvaliigas lõid kaasa neli meeskonda: Virtsu JK ja Vatla JK ning FC Haapsalu Harrastajad ja Martna SK.
* Läänemaal tegutseb kaks jalgpalliklubi, Läänemaa Jalgpalliklubi ja Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi. Sarnase nimega klubid teevad ühtmoodi head noortetööd. Nende kahe klubi seitse võistkonda osalesid Eesti tänavustel noorte meistrivõistlustel. Kõige parema tulemuse mängis välja Lõuna-Läänemaa tüdrukute C-klassi naiskond, kes saavutas tugevas konkurentsis 5. koha. Läänemaa JK poiste C1 vanuserühma poeglapsed olid C-liiga 3. koha väärilised ja 3. koha said ka sama klubi B-klassi poisid B-liigas.
* Maailma populaarseimat spordiala treenib Läänemaal 140 täiskasvanut ja 200 last.
Praegu on Läänemaa spordis lein. Traagiliselt hukkus noor andekas spordimees. Võrkpallur. Lõpeta palun oma jauramine Erkki!
Aitähh!
Enn
Häid jõule Sinulegi Enn! Mina ei ole siin võrkpalli teemal sõna võtnud. Rääkisin eespool ainult laste liiga varasest spetsialiseerumisest. Paluks mind mitte siinsesse vaidlusse (nääklusesse) segada! Tänan!
Hr. Kerge , see mida hr. Lass kirjutas on ju tõsi. See Kohila jutt siia on puhas demagoogia. Kohila naiskonnas mängivad ju Viljandis olnud naised ja treener. Mängitakse seal kellel on raha. Ma oskan ka laulda ja pilli mängida ,aga ma ei nimeta ennast muusikuks !
Vabandan kõigi kodanike eest, kes ennast hingepõhjani solvatuna tunnevad! Taebla kooil praegusel kehalise kasvatuse õpetajal puudub tõesti igasugune seos kooli võrkpalli alastel tulemustega. Samuti puudub igasugune seos sellega, et TG on põhjamaade koolide meister jalgpallis. Kõik on saavutatud tänu sellele, et koolis koolis töötas kunagi kehalise õpetajana Erkki Lass!
Enn+K jama ajad. Teiste tööd enda arvele kirjutama. Läänela presidendina tegid sama jama.
Tänan huvi tundmast! Vastan meeleldi! Võrkpalli abitreeneri kutse olen omndanud selleks, et paremini õpetaja tööd teha. Olen võitnud kokku kümnel korral Läänemaa koolide miniliiga võrkpallis ( Taebla poistega 7 x. Martna poistega 2 x ja korra ka Martna tüdrukutega). Üht koma teist on ette näidata ka vanemates kooli astmetest, näiteks 2 auhinnalist kohta vabariigist koolide vahelistelt võistlustelt. Nn “täiskasvanute klassis” tegutsesin Taebla SK juures, treener Oleg Põldsami abilisena. Taebla SK naiskond on tulnud Läänemaa meistriks, karikavõitjaks 7 x, selline ilus number, jääb hästi meelde, võitnud paar maakonna tiitlit rannavõrkpallis. Võistkonna kõige edukam mängija pääses õppima Audentese võrkpalli osakonda.
Ma sain aru, et Enn ise ka midagi teeb. Mis puutub siia Kohila. Mida ta ise on teinud? On midagi ette näidata? Treeneripaberi soetamine ei tee veel praktikut. Nagu ma aru saan ongi Enn teadja.
Erkki! Ka mina jään oma arvamuse juurde! Tõe kriteerium on tulemused. Kohila VK on Eesti valitsev meister võrkpallis + Balti meister + Eestis väga edukas noorte võistlustel.
Erkki Lassile teadmiseks! Võrkpalliga on võimalik alustada ja alustataksegi Eestis (võrkpalli)klubide juures 6.-7. aastaselt. Näiteks Kohila VK juures. Kohila naiskond valitsev Eesti meister ja Balti liiga võitja. Alustatakse mikrovõrkpalliga, see on väga lihtsate reeglitega ja ka väikestele lastele jõukohane ja emotsionaalselt kaasa haarav mäng. Ütlen seda kui praktik, oman EOK võrkpallitreeneri litsentsi ja olen läbinud ka mikrovõrkpalli alase koolituse.
Lugupeetud Enn Kerge!
Minu kommentaar oli suunatud teadjast spordispetsialistile, kes peale jalaga palli tagumise teisi sportmänge ei tunnista!
Ma tean väga hästi, kus ja millal alustatakse, aga jään siiski oma arvamuse juurde. Praktik???
Eelmisele: üht spordiala teistele vastandades ei jõua te lõpuks isegi mitte Rahvaliigasse.
Kas Eesti rahvuskoondisse kuulumine ei olegi Sinu meelest saavutus? Kukuti, sest on kuhu kukkuda. Kolmandasse liigasse, jalku Eesti MV-l on allpool veel 4.liiga, 5.liiga ja Rahvaliiga A ja Rahvaliiga B. Respekt Sinu poisile, kes ajab hoovis jalgpalli (mitte korvpalli) taga. Soovitus- vii poiss jalku trenni, jalgpalliga alustatakse 4-5-selt see on ülemaailmne trend.
See ülemaailmne trend 4-5 aastaselt tähendab seda, et Läänemaa 4.-5. klassi õpilane, kes peaks alles alustama süsteemset treeningtööd pallimängudes, on juba kõike näinud ja üle võistelnud, ei taha kuuldagi enam mingist trennist…”Ma juba olen käinud trennides ja ei taha enam”! Erinevalt jalkast, hokist jms, kus pall veereb maas ja kõik “oskavad” ei saa korvpalli, võrkpalli ja teisi käteosavust nõudvaid sportmänge nelja aastaselt selle ala keskselt alustada… Üritame siiski meie koolis õpetada ka teisi sportmänge 🙂