Olgugi et 65 protsendil Eesti teedest piirdub talvine teehoole pelgalt lumekoristusega, langeb sellele 10 670 teekilomeetrile vaid veerand kogu riigi liikluskoormusest.
Riigimaanteed on talihoolde seisukohast jagatud kolme erinevasse hooldetasemesse. "Kolmas tase, mis on kõrgeim tase, hõlmab 2061 kilomeetrit teid. Teist taset, mis on natuke nõrgem, on meil talvel hooldada 3668 kilomeetrit," rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi esmaspäeval ajakirjanikele. "Kõige madalamal tasemel on üle 10 670 kilomeetri".
Ligi 35 protsendil teedest ehk 5729 kilomeetril rakendatakse talihoolde kõrgeimat taset, mis tähendab soola puistamist ja asfaltkatte hoidmist lume- ja jäävabana. Ühele kilomeetrile sellise järgu teedel kulub hooaja jooksul üle 2000 euro hooldusraha, mis summeerub kogu talve jooksul ligi 8,34 miljoniks euroks.
"Kokku on aastas suurusjärgus 16 miljonit eurot, mida me lume lükkamiseks ja libeduse tõrjeks kulutame," täpsustas Tootsi. "Kui me tahaksime ka 10 760 kilomeetrit natuke kõrgemal tasemel hooldada, siis hooldekulud läheksid päris suureks, nii et riigil ja ühiskonnal oleks seda päris raske taluda. Kui kilomeetri kohta on esimese taseme hooldamine kõige odavam, siis ühe auto kohta, mis seda teed läbib, on esimese taseme teede hooldekulud kaks-kolm korda kõrgemad."
Seega seisneb madalaima järgu teede talvehoole ka eeloleval talvel vaid lumekoristuses.
"Tänaseks on maanteeametil sõlmitud 18 lepingut erinevate hooldeettevõtetega, kes teehooldetöid teostavad. Igas maakonnas on üks hooldeleping, välja-arvatud Harju maakonnas, kus on kokku kolm lepingut kahe ettevõtjaga. Rapla maakond on ka jaotatud kahe lepingu vahel ära," märkis Tootsi.