Aarne Taal tahab raudtee riigile tagasi müüa

Aarne Taali sõnul säiliks riigile müümisega võimalus raudteeliikluse taastamiseks. Foto: Urmas Lauri.

Haapsalu Raudtee juht Aarne Taal soovib 1997. aastal erastatud Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee muldkeha müüa riigile või Eesti Raudteele.

Taal selgitas majandusministrile ja ka Eesti Raudtee juhile saadetud kirjas, et poole aasta pärast lõpeb Haapsalu Raudtee ja sihtasutuse Põhja-Läänemaa Spordi- ja Turismiobjektide Halduskeskus vaheline leping, mille alusel sai sihtasutus raudtee muldkeha ja pealisehituse jalgrattatee rajamiseks ja tasuta avalikuks kasutamiseks. 

Kui leping lõpeb, ei tule enam kuskilt raha raudteetammi säilimise tagamiseks. Taal ütles, et tahab tammi õiglase hinna ning maksetingimustega tagasi müüa. Nii säiliks võimalus raudteeliikluse taastamiseks.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb jätta alles võimalus taastada Tallinna–Haapsalu liin. „Seetõttu ei ole mõttekas raudteetammi hävitada, raudteemaad kruntida ega anda seda püsivaks otstarbeks muul otstarbel kasutamiseks,” lausus Taal.

Taal polnud reedeks ei ministrilt ega ka raudteejuhilt vastust saanud.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles Lääne Elule, et riik Taalilt raudteed kindlasti ei osta. Pigem teeb seda asjaomast teenust osutav äriühing ehk Eesti Raudtee.

„Kuna pakkumine on veel väga värske, siis pole otsuseid tehtud,” teatas Ruuda.

Taal meenutas, et ta on korra juba raudteed riigile pakkunud. 2003. aastal tegi ta toonasele majandus- ja kommunikatsiooniministrile Meelis Atonenile ettepaneku osta Riisipere–Haapsalu raudtee riigile tagasi. 

„Olin viis aastat raudteed majandanud ning vaatasin, et ettevõtmine on lootusetu. Kaubaveod vähenesid meeletult kiiresti,” meenutas Taal.

„Naftabaas läks kinni, jõusöödatehas koliti ära, mulle jäi vaid kolm vagunit puitu kuus. Vagunite vedamine võttis kütust rohkem, kui ma kaubaveo pealt teenisin.” Atonen vastas, et riik ei ole sellest raudteelõigust huvitatud. 

„Kirjutasin neile, et võtan sel juhul raudtee üles, et oleks võimalik raudteetammi kaitsma hakata,” lausus Taal. „Kui oleksin rööpad alles jätnud, oleks need ära varastatud. Kui liiprid oleks mädanema jäänud, oleks muldkeha praeguseks lootusetult rikutud.” 

Raudtee hävitamist heidetakse Taalile aeg-ajalt siiani ette. Taal ise süüdistusega nõus ei ole.

„Ma olen 20 aastat selle raudteega tegelnud. Hakkas see sellega pihta, kui 1995. aastal Haapsalu raudteejaama platvormi peal viimast rongi (reisijatevedu lõpetati 22. septembril) ära saatsime. Tekkis selline lamba tunne. Inimesed seisavad, on kurvad, aga keegi midagi ette ei võta,” meenutas Taal.

Kui kuulutati välja erastamine, siis trotsist kasutanudki ta võimalust ning ostnud raudtee 5200 krooni eest ära. 
Eesti Raudtee põhjendas Riisipere–Haapsalu lõigu erastamisele panekut toona suure kahjumiga – kolm miljonit krooni aastas.

„Oli selge, et pean hakkama peale maksma. Erastamiskohustuses oli 540 000 krooni investeeringuid, mis oli väga suur raha,” ütles Taal. „Selle panin juba esimesel aastal sisse, et rongiliiklust taaskäivitada.” Taali sõnul tulnud tal igal aastal sama palju juurde panna. 

„Kui ostuhinnast räägime, siis räägime ikka selle raudteelõigu tegelikust hinnast, mitte sümboolsest 5200 kroonist, mis ma tookord maksin. Olen investeerinud raudteesse ja pärast ka kergliiklusteesse,” lausus Taal.

Kui palju raudtee praegu maksab, peavad Taali sõnul ütlema sõltumatud eksperdid. „Nemad ütlevad hinna, minu mure see ei ole,” nentis Taal.

„Jätan ekspertide otsustada. Mida mina siin ennustan. Arvan, et hind tuleb kindlasti palju odavam, kui selle asja tegelik väärtus on.”

Taal ütles, et kavandatava Rail Balticu kõige kallim osa on raudteetamm. „Muldkeha ehitamine ja maade ostmine,” lausus Taal. Riisipere–Haapsalu lõigu taastamisel neid kulutusi teha ei tule. 

Selles, et Haapsalu ja Riisipere vahelise raudteelõigu taastamine end ära tasuks, Taal ei kahtle.

„Läänemaalt käib iga päev Tallinnas tööl 1000 inimest. 300 inimest Harjumaalt õpib Uuemõisas kutsekoolis, juhtmetehas tahab Haapsalust 150 inimest Keilasse tööle,” arvutas Taal rongisõitjaid kokku. „Peale selle on turistid. See, et pole reisijaid, on loll jutt.” Kasu tuleks ka Rohuküla sadama kaubaveost.

Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ütles, et maavalitsust puudutab Taali ettepanek selles mõttes, et varem või hiljem pidi raudteetammi teema tõstatuma.

Praegu tegeleb Lääne maavalitsus raudtee planeeringuga pelgalt maakondlikul tasemel. „Põlve otsas tegemine,” nentis Mäsalu. „Kui riik või Eesti Raudtee võtaks raudteetammi endale, oleks see positiivne, sest sellega saaks planeering anda uue hoo.”

Aarne Taal erastas 52 kilomeetrit raudteed 1997. aastal, reisirongiliiklus lõpetati raudteelõigul 1995. aastal.

1994. aastal veeti Läänemaale kaupa 1511 vaguniga kokku 76 883 tonni ja Läänemaalt välja 510 vaguniga 19 328 tonni, 1996. aastal veeti kaupa sisse vaid 899 vaguniga kokku 45 430 tonni ning välja 352 vaguniga 10 151 tonni.

1997. aastal oli vedu vähenenud veel kaks korda. 2003. aastaks oli kaubavedu vaid 25 000 tonni aastas.