Lapsevanemad on Haapsalu lasteaedade ühistoitlustamise vastu

Haapsalu Pääsupesa lasteaia kokk Aira Remmelgas tegi eile lastele ühepajatoitu lõhega. Kui köögid lasteaedadest kaovad, tuleb kokkadel uus töö leida. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linnavalitsus kaalub lasteaedade toitlustamist korraldada ühiskatlast, kuid lapsevanemad on selle kava vastu.

Tõrukese lasteaia hoolekogu liikme Helina Paasi sõnul on nii temal kui ka teistel lapsevanematel ühistoitlustamise plaanidega seoses tekkinud palju küsimusi, millele on raske vastuseid saada. Paas märkis, et eelmisel kolmapäeval oli lasteaia hoolekogu koosolek, kus ta esitas küsimusi ühiskatla kohta. „Kõik tõmbusid tagasi. Täht [linna haridusjuht Mari-Epp Täht – toim.] rääkis, kus on kasutusel ühistoitlustus, ja tundub, et seal ollakse rahul. Tema jutt tundus aga kahtlane,” ütles Paas.

„Nii palju kui mina olen teiste lastevanematega rääkinud, siis seda ei pooldata. Lihtsalt sõidetakse meist üle ja meie arvamus ei loe, aga need on ju meie lapsed,” rääkis Paas. „Kas linnavalitsus tahaks ise kolm korda päevas termosetoitu süüa?”

Ühiskatla loomist pole otsustatud

Haapsalu aselinnapea Liina Põld kinnitas, et lasteaedade ühistoitlustamise võimalust on linnavalitsus arutanud, sest eesmärk on kulusid kokku tõmmata, leidmaks raha lasteaiaõpetajate palgatõusuks.

„Aga praegu on kõigi lasteaedade ühistoitlustamine ainult mõte,” ütles Põld. Ta lisas, et mingeid otsuseid ei ole tehtud ja lasteaedade toitlustamine enne paari aastat ei muutu. Aselinnapea sõnul on mõttest räägitud lasteaiajuhtidega, kuid pole jõutud rääkida kõigi lasteaedade hoolekogudega. Sel nädalal läheb linnavalitsus plaani tutvustama Vikerkaare lasteaia hoolekogule.

Pooleli on ka arvutused, kui palju võiks toitlustuse ümberkorraldamisega raha kokku hoida. Põllu sõnul annaks ühisköök ühelt poolt kokkuhoidu, teisalt aga lisanduks toidu transpordikulu. „Kui tekiks kokkuhoid, poleks igas lasteaias kööki vaja,” selgitas ta.

Põld selgitas, et arutusel on olnud kaks ühistoitlustuse varianti. Ühe kava kohaselt võiks pärast Haapsalu põhikooli remonti kooli köögis ehitada ka nn lasteaedade toiduploki, mis tegelekski ainult lasteaedade toitlustamisega. Teise võimalusena on kaalutud, et alles jääks kahe lasteaia köögid, kus valmistataks toitu ka teistele lasteaedadele.

Esimesena tahetakse hakata lastele toitu vedama praegu remondis olevas Vikerkaare lasteaias. Praegu ei ole kavas sinna kööki ehitada ega selle arvel suurendada söögisaali. Laste söök hakkab valmima Päikesejänku lasteaia köögis. Põllu sõnul peaks toitlustamise teemat täna arutama Vikerkaare lasteaia hoolekogu.

Pelgavad kvaliteedi halvenemist

Lapsevanem Helina Paas leiab, et ühiskatla puhul on kõige teravam toidu kvaliteedi küsimus. „Kuidas tagada, et suures potis tehtud ja termostega kohapeale toodud toit on kvaliteetne?” küsis ta.

Paasi sõnul on küsitav, kas toit õigel ajal lasteaeda jõuab ja milline on see pärast kohalevedu. „Ega ometi minda kergema vastupanu teed ja hakata lastele õhtuooteks ainult saiakesi andma? Ma võin hommikul ise lapsele termosega toidu kaasa panna ja kotikese saiakestega,” ütles ta.

Põld kinnitas, et toitlustamise ümberkorraldamine ei tohi mingil juhul toidu kvaliteedis tunda anda. „Seda enam, et meil on kõik tervist edendavad lasteaiad,” lisas ta.

Aselinnapea tõi näite, et ühistoitlustamine toimib edukalt Saku vallas ja ega Haapsaluski ole see päris võõras. Nikolai kooli lapsed söövad Haapsalu põhikooli köögis valminud toitu ja eralasteaia Lepatriinu laste söök tuuakse kohapeale mujalt.

Paasi sõnul tekib ka küsimus, mis saab vanadest lasteaiaköökidest – varem tegid nende lasteaias lapsed köögis vahel ise leiba, jõulude ajal piparkooke jne. Üks pakutud idee, et praegustest köökidest saab lastele söögisaal.
Põld ütles, et Vikerkaare lasteaias on eraldi söögisaal olnud juba aastaid. „Seda võiksid ka teised lasteaiad kaaluda,” lisas ta. Abikasvatajal oleks siis rohkem aega põhikasvatajale abiks olla. Samuti ei pea lapsed rühmas näiteks joonistus- või õppimisasju söögiajaks laudadelt kokku korjama.

Pääsupesa lasteaia juhataja Maarika Aru ei poolda nii nagu lapsevanemadki lasteaedadele toidu valmistamist ühes kohas, kuid enda sõnul saab ta mõlemast poolest aru.

Aru sõnul on lasteaedade toidlustamisest neil linnavalitsusega kevadest saadik juttu olnud, kuid konkreetseid kokkuhoiukohti ei ole nimetatud, mida sellega võidetakse. Aru märkis, et toidu kvaliteet oleneb köögist ja transpordist, kuid jääb ilmselt kesisemaks, sest kolm korda päevas kõiki viit lasteaeda toitlustada on keeruline.