Sukles: Süüdlasi ei ole mõtet otsida

Kuigi Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid süüdistab linna haridusosakonna juhatajat Mari-Epp Tähte Nikolai kooli eelarveaugu varjamises, ei näe koolijuhid ja linnapea Tähel süüd.

Haapsalu linna 2014. aasta eelarves oli Nikolai kooli personalikuludeks planeeritud 333 308 eurot. Haapsalu Nikolai kooli direktor Aive Saadjärv ütles, et planeerimisel lähtus kool eelmise aasta personalikuludest.

Lähtuda saabki vaid prognoosist, sest kohaliku omavalitsuse eelarve valmib kalendriaasta lõpus, see, kui palju eraldab palkadeks riik, selgub uue kalendriaasta alguses. 2014. aasta 1. jaanuarist muutus koolide rahastamismudel. Uus mudel soosib suuri koole, väikesed koolid ei pruugi riigi antava palgarahaga välja tulla, nii et omavalitsusel tuleb juurde maksta. 2014. aasta alguses, mil raha omavalitsuse arvele laekus, selguski, et Nikolai koolile eraldas riik prognoositust vähem raha ja eelarvesse tekkis auk. Sel juhul peab kohalik omavalitsus leidma ise raha palkadeks või reformima koolivõrku.

Haapsalu aselinnapea Liina Põllu sõnul ongi edaspidi kavas kool reorganiseerida Haapsalu põhikooli vene õppekeelega osakonnaks. Põld ütles, et esimeses lisaeelarves arvati Nikolai kooli persaonalikuludest maha 75 232 eurot ja sellega viidi eelarve vastavusse riigipoolse finantseerimise mahuga.

„Kuna augustiks selgus, et kool selle rahaga siiski välja ei tule, suurendati teise lisaeelarvega kooli eelarvet 65 951 euro võrra,” ütles Põld.

Palga kogukuluks teeb see 324 027 eurot.

Kokkuhoid augustis

Raha selleks võeti õpetajate palgaraha reservist, mis tekib, sest riik eraldab palgaraha kohalikule omavalitsusele väikese varuga, et õpetajaile oleks võimalik maksta rohkem kui miinimumpalka, määrata lisatasu, maksta preemiat jms. Seda varu võib tinglikult nimetada reservfondiks. Haapsalu linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt ütles, et kuna Nikolai kooli eelarveauk oli suurem, kui oli raha õpetajate palgareservis, võeti osa raha ka teiste linna asutuste arvelt: majanduskuludest jm.

„Ka optimeeris Nikolai kool oma tegevust: kasutati keelekümbluse raha, mis laekub koolile õppeaasta alguses, ja sooja talve tõttu üle jäänud majandamiskulu,” ütles Põld.

Kui eelarveauku ei oleks tekkinud, oleks palgareserv jagatud proportsionaalselt linna koolide vahel, seda tehakse enamasti kalendriaasta lõpus, enne seda on reserv tasandusfondis.

„Otsida loos skandaali ja süüdlasi ei ole minu arvates mõtet,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles Nikolai kooli eelarveprobleemide kohta. „Arutasime tekkinud olukorda. Kool sai ülesande optimeerida oma tegevust, linna finantsjuht Martin Schwindt ja Mari-Epp Täht said ülesande võtta kasutusele reserv, mida me igal aastal jätame võimalike eriolukordade lahendamiseks. Sellega said kool ja linnavalitsus hakkama. Nikolai kooli tegevus on rahaliselt kindlustatud,” ütles Sukles.

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid süüdistab aga juhtunus Haapsalu haridusosakonna juhti Mari-Epp Tähte. „Kui on probleem, tuleb kohe rääkida,” ütles Karilaid. Ka ütles Karilaid, et saanuks ta eelarveaugust kohe teada, andnuks ta signaali rahandusministeeriumile. Volikogu oli aga kinnitanud nii esimese kui ka teise lisaeelarve.

Esmaspäeval ütles Karilaid, et Nikolai kooli eelarveauk on tema meelest lõpetatud teema, ja pelgalt üks näide selle kohta, et haridusosakond vajab tuulutamist. Kaadri- ja struktuurimuudatusi lubas Karilaid 15. novembriks.
„Inetu ja ebaeetiline, aga võib-olla mulle lihtsalt ei istu poliitilised mängud,” ütles süüdistuse kohta Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni.

Kui selgus, et Nikolai kooli eelarves haigutab ligi 66 000 euro suurune auk, kaotas Haapsalu põhikool üle 13 000 euro, mis läks Nikolai koolile. Mahoni ütles, et oli tema ettepanek võtta raha, kui see on võimalik, kooli majanduskuludest, täpsemalt küttekuludest, ja nii tehtigi.

„Talv oli soe ja küttekulud olid eelmise aastaga võrreldes väikesed,” ütles Mahoni.

Karilaiu süüdistuse kohta, et Täht „ei teavitanud eelarveaugust õigel ajal”, ütles Mahoni: „Ma ei loobiks kive. Auk eelarves oleks olnud nagunii.”

Haapsalu linna algkooli puhul saab tinglikult rääkida 6000 „äravõetud” eurost.

Koolide reserv

„Mina ei ole reserviga arvestanudki. Jagasime raha vastavalt riiklikule valemile, pisut jäi üle ja otsustasime aasta alguses koolijuhtidega ühise laua taga, et jätame ühise reservi sügiseks,” ütles Haapsalu linna algkooli direktor Malle Õiglas.

Õiglase sõnul võib ettenägematuid asjaolusid ette tulla igas koolis, näiteks tuli algkoolis eelmisel aastal moodustada lisaklass hariduslike erivajadustega õpilastele, ja sellekski sai ta raha reservfondist.

Haapsalu Linna Spordibaasid kaotas teise lisaeelarvega 50 000 eurot. Kas osa sellest rahast läks ka Nikolai kooli eelarveauku, ei osanud spordibaaside juht Tarmo Tuisk öelda.

„Linn vajas seda raha. Leppisime kokku, sest meil läks suvi hästi. Laekumine oli hea. Midagi meil sellepärast tegemata ei jää,” ütles Tuisk 50 000 euro loovutamise kohta.