Aasta õppija: Olen õppinud vajadusest

Kalle-Kusta Tõnisma. Foto: Arvo Tarmula.

Tänavu aasta õppija tiitliga pärjatud Kalle-Kusta Tõnisma tunnistab, et on õppinud pigem vajadusest kui õpihimust.

„Vanas eas lolliks läinud,” viskas Tõnisma üllatuseks tulnud aasta õppija tunnustuse üle nalja. „Eks ma ikka lehest lugenud varasemate tiitlite kohta ja mõelnud, et vaata, kui tore, et inimesed õpivad ja saavad aru, et õppima peab.”
 65aastasel Tõnismal on ette näidata üks kõrgharidus, neli kutseharidust ja hulk täiendkoolitusi.

„Ega ma niisama lõbu pärast õpi, elu on sundinud õppima,” tunnistas Tõnisma. Tal pole õnnestunud kogu aeg ühel alal töötada, ikka on tulnud vastu võtta uusi ametikohti. Ta on järginud isa õpetust, et kui tahad väiksema vaevaga ja hästi midagi teha, peavad sul olema ka teadmised.

Nooremas eas omandas Tõnisma igat tüüpi lennuaparaatide navigatsiooniseadmete inseneri kutse. Ta on õppinud ka paljukanalilise side tehnikuks,  vanglaametnikuks ja kinnisvarahaldajaks.

Samuti on ta õppinud kutsehariduskeskuse kursustel majade soojustamist, rookatuse tegemist, sillutiste ja kõnniteede ehituse tehnoloogiat, akende restaureerimist.  Oma oskusi on ta kasutanud 1920. aastail ehitatud kodumaja korrastamisel. 

„Olen esivanemate loodu hoidja ja austaja, olgu see käsitöö või ehitus. Selles plaanis olen ka oma kodumaja taastanud,” ütles Tõnisma. Tõnisma kiitis kutsehariduse õppesüsteemi: alguses õpid põhitõed ära ja siis kinnistad neid praktikaga.

Tõnisma lisas, et tegelikult peaks õppima noores eas, sest noort aju tuleb õppimisega treenida. „Noortele, kes ei viitsi õppida, ütleks, et õppigu. Mida noorem aju, seda paremini see võtab,” ütles ta. Tõnisma sõnul õpitakse vanemas eas pigem asju, mida on vaja ja mis aitavad tööturul läbi lüüa. Vanemas ja keskeas töö ja pere kõrvalt õppimine nõuab ka suuremat enesedistsipliini.

„Kui juba õppima läksid, siis ära narri ennast ega teisi,” sõnastas Tõnisma oma põhimõtte. Ta tunnistas, et tahaks õppida veel pottsepatööd ja inglise keelt, „aga mõtlesin, et aitab küll”.