Läänemaa haigla peaks järgmisel aastal liituma Põhja-Eesti regionaalhaiglaga. Foto: Arvo Tarmula.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse esitas eile valitsuse kabinetinõupidamisele arengukava “Eesti tervishoiu arengusuunad 2020”. Arengusuundades on välja toodud kolm põhisuunda, millele valitsuse tegevus tulevikus keskendub.
Eesti tervishoiu arengus investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste loomisse, oluliseks seatakse haiglate võrgustumine ning peamisteks pädevuskeskusteks eriarstiabi tagamisel on Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla.
Minister ütles, et eriarstiabi ja haiglate osas seatakse arengusuunaks haiglate võrgustumine. “Võrgustumine aitab tagada, et üle Eesti oleks kättesaadavam kvaliteetne eriarstiabi. Hea näide meil juba on, kus Lõuna-Eesti haigla on võrgustunud Tartu Ülikooli kliinikumiga,” lausus Kruuse. 2015. aastal peaks Põhja-Eesti regionaalhaiglaga liituma näiteks Läänemaa haigla.
Euroopa regionaalfondi toel investeeritakse esmatasandi tervisekeskuste loomisse Eesti eri paigus. Keskuses hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate spetsialistidega.
“Selleks, et lühendada ravijärjekordi tõstame esmatasandi arstiabi osatähtsust, sest väga paljud tervisemured saab perearst lahendada juba oma meeskonnaga. Tervisekeskustes hakkavad tööle lisaks perearstidele ja -õdele ka ämmaemandad või füsioterapeudid, mis samuti aitab kaasa vastuvõtu ooteaja vähenemisele,” ütles Kruuse.
Lisaks riigi osalusele on arengusuundade elluviimiseks Euroopa regionaalarengu fond eraldanud Eestile ligikaudu 131 miljonit eurot.
kas eestist peab siis nii inimesi ära saatma. PERH ei suuda niigi piisavalt rahvast vastu võtta, siis võtame veel Läänemaa ja saared , Pärnumaa, mine või lolliks