Paar aastat tagasi kui algas vajaduspõhiste peretoetuste rakendamine, seati Eesti sotsiaalpoliitikas eesmärk jõuda sellise ühiskonnani, kus toetusi makstakse neile, kes abi vajavad ja nii, et abi on tuntav ja toetav, mitte sümboolne. Nüüd astutakse järgmine samm – taastatakse riiklik matusetoetus vähekindlustatutele.
Riikliku matusetoetuse maksmine lõpetati füüsilistele isikutele 2009. aastal majanduskriisist tulenenud eelarveraha kokkuhoiuvajaduse tõttu. Kohalikele omavalitsustele jätkati toetuse maksmist tundmatu või omasteta surnu matmisega seotud kulude kompenseerimiseks.
Kohustus korraldada matused tuleneb seadusest: tundmatu või omasteta surnu matmise või tuhastamise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Õigus saada matusetoetust riigieelarvest on omavalitsusel juhul, kui valla- või linnavalitsus kannab surnu matuse korraldamise kulud.
Praegu sellise matusetoetuse suuruseks, mida makstakse ainult kohalikele omavalitsustele, 191.74 eurot. Samas suuruses on matusetoetust makstud alates 2008. aastast. Suurendades tänast matusetoetust tarbijahinna muutusega perioodil 2008–2013 ja arvestades tarbijahinnaindeksi prognoose aastatel 2014–2015, oleks matusetoetuse suurus 2015. aastal hinnanguliselt 235 eurot.
Samas ei kataks nimetatud matusetoetuse suurus minimaalseid matusekorraldamise kulusid. Tallinna krematooriumi koduleheküljelt nähtub, et tuhastamise kulu on 225 eurot, kabeli kasutamise kulu on 25 – 63 eurot, millele lisanduvad ka muud matuse korraldamise kulud. Arvestades minimaalseid matuse korraldamise kulusid saab otstarbekaks matusetoetuse suuruseks pidada 250 eurot ja nii suureks seda ka kavandatakse.
Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliit on kokku leppinud riikliku matusetoetuse taastamises. Seda hakatakse edaspidi maksma neile, kelle eelarves lahkunule väärika viimase teekonna korraldamine pole majanduslikult jõukohane – neile, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.
Seega on matusetoetus tulevikus suunatud isikutele, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Isikute majanduslikku olukorda sotsiaalkindlustusamet hindama ei hakka, vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel.
Kohalikele omavalitsustele makstava matusetoetuse osas käesoleva eelnõuga sisulisi muudatusi ei tehta, omasteta lahkunute viimase teekonna väärikas korraldamine on edaspidigi omavalitsuse kohustus.
Valituskabinet otsustas aga vajaduspõhise riikliku matusetoetuse saamise õiguse anda matusekorraldajale (füüsilisele isikule) sõltumata sellest, kas korraldaja on pärija või mitte. Toetust on võimalik matusekorraldajale välja maksta enne matuseid, so maksta toetust isikutele, kes on majanduslikult vähekindlustatud ning kellel on seetõttu matuse korraldamine majanduslikult äärmiselt keerukas või isegi võimatu.
Eelnõus ja riigieelarve seadusega ettenähtud muudatustega (matusetoetuse suurenemine 250 euroni ning matusetoetuse maksmine matusekorraldajale, kes kuulus toimetulekutoetust saavasse perekonda vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul) kaasneb riigieelarvele järgmisel aastal täiendav kulu ligi 318 700 eurot aastas.
Sinna on arvestatud, et matusetoetus suureneb ka kohalikele omavalitsustele. Abivajajatele hakatakse matusetoetust praeguse kava kohaselt maksma järgmise aasta algusest. Loomulikult on omavalitsustel, kes inimesele kõige lähemal ja kus sotsiaaltöötajad inimeste vajadusi teavad, õigus võimalusel ka täiendavat toetust maksta ja muud abi anda nagu see üle Eesti juba toimibki.
Reformierakond on seisukohal, et toetuste reformiga, kus aidatakse mitte kõigile pisikest toetust makstes, vaid abivajajaid tõhusalt aidates, tuleb jätkata. See võimaldab annab meile tegusate inimestega ja madalate maksudega riigi, kus inimestel säilib motivatsioon töötada, mitte toetustele keskenduda, kuid kus nõrgematest hoolitakse ja neid toetatakse parimal moel.
Peep Aru, Riigikogu liige (RE)
Kuidas me sinna jõudsime, et nii palju abi vajame. Arvan, et ka riigikogu vajab abi. Kuidagi kurb nägu seal pildil.
Muidugi kurb ei julge enam napsu võtta.
kus häda kõige väiksem, seal abi kõige suurem