Kiltsi tööstuspark takerdus maaomandi taha

Ridala vallavanem Toomas Schmidt Kiltsi sõjaväelinnakus, millest võiks saada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega tööstuspark. Foto: Arvo Tarmula

Ridala vald on kulutanud kolme aasta jooksul üle 30 000 euro, et Kiltsi kunagise sõjaväelinnaku asemele võiks tekkida uusi töökohti pakkuv tööstusala, kuid maa-amet ei anna maad valla omandusse, sest leiab, et töökohtade loomine ei ole omavalitsuse asi.

Tulevase tööstuslinnaku kohta on koostatud detailplaneering ja tehtud tasuvusanalüüs. Igast sammust on vald teavitanud ka maaomanikku, st maa-ametit.

„Oleme öelnud, mida teeme ja kuidas teeme,” ütles Ridala vallavanem Toomas Schmidt. „Alati oleme saanud ka nõusoleku.”

Nüüd, mil planeering kehtestatud, hakkas vald maad munitsipaalomandusse taotlema. Algul taotles Ridala maa-ametilt endale tervet tööstuslinnakut, sest mõtles moodustada sihtasutuse koos Haapsalu linna jt huvilistega.

Maa-amet vastas, et taotlegu iga krunti eraldi. Neid on tööstusalal 29. Vallamajas algas kibe paberitöö: iga krundi kohta tuli teha toimik. Tänavu märtsis läks teele just selline taotlus, nagu maa-amet oli soovinud.

Juunis vastas maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner, et vald võib saada kolm–neli krunti, mis puudutavad teid, vett ja kanalisatsiooni, elektrivarustust. Need on valdkonnad, millega tegelemine on seadustega pandud omavalitsusele.

Ülejäänud krunte riik omavalitsusele ei anna. Maa-amet selgitas, et ettevõtluskeskkonna arengut soodustab riik konkreetsete meetmetega, omavalitsus saab seda parandada planeeringute ja taristu rajamisega. Ettevõtluse arendamine on erasektori ülesanne, kirjutas Vallner.

Kes arendab, kui arendab

„Nii ei saa,” ütles vallavanem Toomas Schmidt. Maa-ameti variant tähendaks, et vald kannab kulu – taristu rajamiseks läheb umbes 4 miljonit eurot –, aga kui arendamine läheb riigile, siis kellele ikkagi?

„Näeme Kiltsis tervikarendust, siis saab asjast asja,” usub Schmidt. Vald väidab maa-ametile vastu, et seadus lubab anda maad munitsipaalomandiks ka mingi muu ülesande täitmiseks.

Teise võimalusena pakkus Ridala, et kui riik tahab ise tööstuslinnakut arendada, on vald selleks eeltöö teinud ja valmis materjali riigile üle andma.

„Meile on tähtis, et areng toimuks,” ütles Schmidt. „Öeldagu vaid, kellele materjal üle anda.”

Schmidt lisas, et asi on eriti absurdne praegu, mil PKCs jääb sadu inimesi tööta. Kõik vaatavad omavalitsusjuhtide poole ja küsivad, miks midagi ette ei võeta. „Omavalitsusel on käed seotud,” nentis ta.

Nokk kinni, saba lahti

Kiltsi tööstusalal käis teisipäeval oma maakonnavisiidi ajal ka majandusminister Urve Palo, kes lubas uurida, mis kännu taga asi seisab. Lääne Elule antud usutluses ütles Palo, et ehk tuleks omavalitsustele anda ka töökohtade loomise ülesanne, mis on praegu riigi ülesanne.

Ridala valla vastuväidetele ei ole maa-amet veel vastust saatnud, aga vallavanem kardab, et maa-amet oma seisukohta ei muuda. Küll aga on vald arvestanud tuleva aasta eelarvesse 30 000 eurot tööstusala taristu projekteerimiseks. Eurotoetuse saamiseks on Schmidti sõnul vaja, et maa kuuluks vallale.

„Nokk kinni, saba lahti,” vastas Schmidt minister Palo küsimusele, kas tööstusala vastu on huvi tuntud. „Huvi ei ole, sest tööstusala ei ole. Keeruline on huvi tekitada, kui midagi pakkuda ei ole.”

Kiltsi tööstusala on asukoha poolest unikaalne. „Eestis pole palju kohti, kus tee, sadam ja lennuväli on käeulatuses,” ütles Schmidt. Ridala, Haapsalu ja Lääne-Nigula vallaga kokku saab arvestada 18200 elanikuga, see peaks olema kaalukas hulk tööjõudu.

Schmidti sõnul ei peaks Kiltsi tööstusala olema mitte üksnes Ridala ja Haapsalu, vaid maakondlik ettevõtmine. Praegu on tööstusala planeeringut finantseerinud kolm kohalikku osapoolt: vald, linn ja Lääne malev.

Maa-ameti vastuse peaks vald saama lähiajal. „Kui tuleb „ei”, peame mõtlema, kuidas edasi,” ütles Schmidt. „Kui maad ei saa, pole mõtet edasi minna.”

Riik ei usalda omavalitsust

Siiani ei ole riik ise tööstusalasid arendanud, nentis Läänemaa arenduskeskuse juht Andres Huul. Vaid Ida-Virumaal on riigi osalusega tööstuspark, mujal on kas munitsipaal- või eratööstuspargid.

„Riik peaks otsustama, mida ta tahab teha varaga, millele ise raha alla ei pane,” arutles Huul. „Praegune olukord on pidurdav.”

Hirm, et omavalitsus hakkab maaga ei tea mida tegema – äkki isegi tulu teenima! – on alusetu. Alati saab seada tingimusi ja piiranguid, mida omavalitsus riigilt saadud maaga teha tohib. Praegu aga tahetakse anda omavalitsusele üle vaid infrastruktuurikulud.

Huul nägi ebakõla selleski, et ettevõtlusmaaga tegeleb keskkonna-, mitte aga majandusministeerium. „Majanduskeskkond vajab ka arendamist, aga keskkonnaministeeriumil on esiplaanil keskkonnahuvi,” ütles ta.

Kiltsi tööstusala detailplaneering

• Hõlmab endisest sõjaväelinnakust ligi 45 ha.
• Moodustatud on 29 krunti, kuhu saab rajada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele korraliku taristuga äri- ja tootmiskrunte; sh 3 tee- ja tänavamaa krunti, 5 taristut teenindava maa krunti (sh alajaamadele, reo- või sajuveepumplad, truubi või kraavi maa).
• Võimalikud tegevusvaldkonnad: puidutööstus, pelletite ja hakkpuidu tootmine, energia tootmine, logistikakeskus, väikelaevade ja väikelennukite hoiustamine, elektroonika- ja metallitööstus.
• Kiltsi tööstusala arendus on käinud mitmes jaos 2010. aastast. Esmalt valmis teostatavus- ja tasuvusanalüüs, detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hinnang. Seejärel lammutati KIKi toetuse abil 30 lagunenud hoonet. Kolmanda järgu eesmärk on teede, trasside ja tehnorajatiste projekteerimine ja ehitamine; sihtasutuse loomine, kes hakkab haldama tööstusala.

Allikas: Ridala vallavalitsus