Jäämurdja Suur Tõll saab omale ka teise päästepaadi

Kõik head asjad saavad alguse väikestest, tihti ka ootamatutest ja juhuslikena näivatest seikadest.

Nõnda on ka lood Suure Tõllu II päästepaadi, nn mootorivõimekusega puidust kaunitari ehitamisega, mis leiab pea oma kodu auriku ahtritekil, vasakus pardas.

Alustame oma lugu ülemere naabritest. Nimelt olid meie Raudlaeva Maja MTÜ poisid eelmisel aastal Norras õppereisil, luues kontakte ja õppides Lääne-Norra tuntuimate paadiehitajate juures Bergeni lähedal Osi linnakeses. Kohal olnud Norra, Islandi ja Fääri saarte „paadikuningate“ hulgas troonis tõelise haruldusena hr Harald Dalland, kuulus paadi- ja laevaehitaja. Pika ja põneva elu jooksul on ta lisaks paljudele enda ehitatud alustele uurijad kirjutanud ja kaitsnud kaks temaatilist doktoritöid, mis toetuvad tema praktilisele kogemusele. Nähes sellist inimest Horda Musetis alus aluse järel rahulikult, kohalikus dialektis paadiehituse ja purje sõiduomaduste lõputuid nüansse seletamas, saime ilmselt ühe vägevaima ahaa-elamuse ses vallas

Samad poisid olid mõne aasta eest koos tööl klubi Vikan aluse, kaljas Hoppeti taglastamistöödel Marienhamnis, Ahvenamaal. Need tööd olid n-ö lõppakordiks mitmeaastasele kapitaalsele renoveerimisele Rootsi ja Soome spetsialistide käe all, vahvaimad kogemusi saime Lasse Kiiski ning Allan Palmeri juhatusel. Et nendegi praktiline puitlaeva ja -paadiehituse kogemus ulatub mitmekümne aastani, võib öelda, et Ahvenamaa aeg läks 100% asja ette. Kui mastid laevale lõpuks peale said, oli pidupäeva tunne ikka meeletu. Hoppet on praeguseks tagasi Eestis ja kõik huvilised saavad teda oma silmaga kaeda nii Pärnus, Haapsalus kui ka Tallinna Lennusadamas.

Ja jõuamegi lõpuks päris koju – kuna Meremuuseumil oli 2014. aasta tööplaanis üks keskne teema ettevalmistus Suure Tõllu 100 aasta juubeliks, siis tuli päevakorda küsimus ahtriteki päästepaatidest. Need kumbki – aerupaat, millele saab ka masti kinnitada, ja keskmootoriga päästepaat – ei olnud säilinud samuti puudus nende kohta ka allikmaterjal. Sestap tuli väga intensiivselt töötada arhiivimaterjalidega, sh vene-, saksa-, soome- ja ingliskeelsetega, samuti otsisime autentset materjali Kotkas asuvas Vellamo keskuses. Suure töö tulemusel lõime koos inseneridega eskiisi ning siis juba klubi Vikani asjatundjatega tööjoonise.

Olles esimese paadi valmis saanud ja üle andnud, tekkis küsimus ka II paadi ehitamisest. Selle joonist tuli kõvasti kohandada, sest 1930. aastatestpärinevalt fotolt oli võimalik (CAD-i abil) tuletada, et tema gabariidid olid oluliselt suuremad. Ja siis hakkasid juhtuma „tavalised imed“! Esiteks leiti Piiterist üles pildid ajast, mil Suur Tõll oli veel ellingutel ja „siras nagu vaskviieline“. Vähe sellest, leiti ka pilt, kus mootoriga päästepaat teeb oma esimest proovisõitu 22. märtsikuu päeval 1914. aastal! Ja see polnud veel kõik. Samal ajal koliti Suure Tõllu siseruumidest välja kogu sinna pärast sõda toodud materjalid, varud, tehnika, seadmed, dokumentatsioon jms. Ühel päeval aga leiti ühe sahtli põhjast ümbrik. Klassikalisel viisil knopkadega sahtli põhja kinnitatud suur ilus ümbrik! Selles oli kogu auriku tekiehitiste, sh ahtris asuva paaditeki üldjoonis 1913. aastast.

Ootamatu(d) võidupäev(ad) selja taga, hakkasime materjale millimeetri haaval uurima. Selgus, et meie eskiisifaasi jõudnud II päästepaadi gabariidid ning Piiteri (ja Tõllu enda saladuslikud) sisendid klappisid üksteisega täielikult. Ainus küsimus, millega tuli eraldi tegeleda, oli ahtertäävi lahendus ning plangutuse valik, ent needki leidsid vastused. Ja siis ei olnud muud, kui paluda puuseppadel viia kõik muudatused ehitusplaani. Et asi hästi läheks, kutsusime Lasse Kiiski Soomest asja kontrollima ja saime tööplaani ja -teostuse hindeks „5“.

Lõpetuseks ka veidi tehnilist kirjeldust. Suure Tõllu II päästepaat tuleb 8 meetri pikkune, 15 kontkaare ja 60 vitskaarega, kaared ja emapuu on tammest ning plangutus männipuust. Viimane tuleb sein- ehk karaveelplangutusena. Nii oli see ka originaalis, samuti näeb sellist kapten H.Tõnissoo mudelil. Huvilised võivad samalaadse paadi diagonaalplangutusega näidet aga oma silmaga näha tänapäeval veel Käsmus, kus endise piirivalvekordoni kõrval üks vana päästepaat oma päevi õhtusse veeretab.

Loodame II päästepaadi üle anda juulikuus ja kui temakest siis uhiuute taavetitega Suure Tõllu pardale tõstetakse, siis seda päeva tahame kõigi asjaosalistega koos reipalt tähistada. Nad on selle hetke nimel kõvasti pingutanud!

Head juubelit soovivad meie Kangele Aurikule sõbrad Norrast, Soomest, Rootsist, Eestist ja Venestki.

Ilmar Tamm, Raudlaeva Maja MTÜ, Tallinn

Haapsalu paadimeister Jorma Frieberg ehituspaigas (vanas Haapsalu tsaariaegse raudteejaama kaubaaidas) seletamas seinale projitseeritud kaarteplaani, taustal on näha emapuu ja esimene proovikaar. Kaared on paigas ja esimene šabloon ülapardas juba kerekuju kokkusobivuse ehk nn jooksu kontrolliks olemas. Emapuu on Virumaa tammest ja just saanud „tooriku“ kujul ehituspaika kohale.

Šabloonid on paigas terve konstruktsiooni ulatuses, algab plangutuse panek.