Aivo Paljasmaa: Saksa kindralstaap ja lahingurivi on üle kõige

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri

 

Goetze (valges vormis) lõi Rio de Janeiros Maracana staadionil Argentinale võiduvärava lisaajal. Foto: Scanpix

Deutschland über alles ehk Saksamaa on üle kõige. Liidukantsler Angela Merkel oli võidu hetkel maailma kõige õnnelikum riigijuht, särades ka rahvuskangelasi mängu järel õnnitledes.

Pühapäeva õhtul Rio de Janeiro Maracana staadionil sai maailm taas näha sakslaste löögijõu võimsust. Tahtmata ärgitada liigset sõjakust, tuletab kuldne Mannschaft ometi meelde saksa meeste ja relvade võimsust päris sõjas.

Võitluskirg ja mehemeel ei jätnud Saksamaa koondist hetkekski, kui nad heitlesid argentiinlastega kogu maailma kulla nimel. Saksa rahvusele iseloomulik kord ja täpsus valitses aga ka kõige palavamaid võitlushetki. Mehed varisesid kokkupõrgete järel vastasmängijatega murule, mõnel isegi nägu veritsemas, aga võitlusrivi ei katkenud. Uus mees astus langenu asemele. Nagu teutooni rüütlite lahingurivis.

See oli töövõit. Lahendust tuli kannatlikult oodata 113 minutit, alles siis osutus täpseks Mario Götze väravalöök. Napile võidule vaatamata tuleb lisada, et lõunaameeriklased ei suutnud mitte kordagi palli suunata sihiga sakslaste väravaraamistikku. Nende allajäämine oli seega igati seaduspärane.

Saksamaa on osalenud 18 korda MMi finaalturniiril. Vaid kahel korral ei olnud neid kohal. 1954. aastast, mil nad Saksamaa Liitvabariigina esimest korda meistriks krooniti, pole nad 60 aasta ja 16 MMi jooksul mitte kordagi kaheksa tugevama hulgast välja jäänud.

Saksamaa on nüüd neljakordne maailmameister, peale selle neli hõbedat, neli pronksi ja üks 4. koht.

Brasiilial (osalenud kõigil 20 MMil) on need arvud järgmised: 5, 2, 2, 2. Itaalial (17 korda): 4, 2, 1, 1. Argentina (16 korda) on kahekordne maailmameister ja kolmekordne hõbe.

Holland, kes ootelehel kripeldades ootab oma tähetundi, on võitnud kolm hõbedat, ühe pronksi ja ühe neljanda koha.
Tänavusel MMil löödi 64 mängus 171 väravat ehk täpselt sama palju kui esmakordsel 32 meeskonna finaalturniiril 1998. aastal Prantsusmaal (2,67 väravat keskmiselt mängus). Vahepealsed kolm MMi on väravavaesemad olnud. Kokku on MMi finaalturniiride ajaloos 836 mänguga löödud 2368 väravat (keskmiselt 2,83 mängus).

Finaalturniiride edukaim väravakütt on nüüd 36aastane sakslane Miroslav Klose, kes nelja viimase MMiga on tabanud 16 korda.
Viimase MMi väravaküttide pingerida: James Rodriguez (Kolumbia) 6, Thomas Müller (Saksamaa) 5, Neymar (Brasiilia), Lionel Messi (Argentina) ja Robin van Persie (Holland) – kõik 4 tabamust.

Finaalturniiri parimaks mängijaks tunnistati Messi, parimaks väravavahiks sakslaste puurilukk Manuel Neuer ja parimaks noormängijaks prantslane Paul Pogba.

Nelja aasta pärast toimub MMi finaalturniir Venemaal. Kas selleks ajaks on vastased Saksa kindralstaabi pealiku ehk peatreener Joachim Löwi mängutaktika vastu rohtu leidnud, näitab lähiaeg.

Kullamäng

  • Saksamaa−Argentina 1:0 (lisaajal)

Pronksimäng

  • Holland−Brasiilia 3:0
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
analüütik
9 aastat tagasi

Kas ajalehel ei ole enam midagi . paremat kui ainult Paljasmaad kirjutada, aegajalt on tal häid mõtteid aga enamuses on need siiski teiste reprod kas n.ö. lääne elu ei võiks siiski meie asjadest kirjutada aga selleks ei ole julgust