Pangandusliit on suurim muudatus finantsturul pärast eurot ja suurim suveräänsuse delegeerimine liidule finantsturuga seoses. Pangandusliidu esimese samba moodustab ühtne pankade järelevalvemehhanism SSM. Selle kohaselt annavad osalevad riigid Euroopa Keskpangale üle õiguse otsustada pankade turule lubamine ja sealt eemaldamine ning teha järelevalvet pankade kapitaliga kaetuse üle. Kui otsustusõigus teatud asjades liigub selle aasta sügisest, novembrist Tallinnast Frankfurti, siis järelevalvetöö jääb valdavas osas Tallinnasse ja eelduslikult isegi intensiivistub, kirjutas Finantsinspektsiooni peadirektor Kilvar Kessler (pildil) oma aruandes riigikogule.
SSMi tegevuse aluseks olev Euroopa Liidu määrustik koosneb kokku 187 artiklist rohkem kui 100 leheküljel. See on pelgalt konstitutsioon, mida täpsustatakse, sh umbes 1000 lk paksuses järelevalve käsiraamatus. See on ühine kõigile SSMis osalevaile järelevalveasutustele. SSM ei puuduta finantsteenuste järelevalvet, samuti väiksemate pankade kapitali järelevalvet ega teiste finantsvahendajate kapitali järelevalvet. Finantsjärelevalve tegutseb seaduse alusel ja rakendab seadust.
Finantsinspektsioon ja SSM hakkavad rakendama uut pankade kapitalinõuete määrust ja liikmesriigi seadusesse üle võetud asjaomast direktiivi. Selle õigusaktide paketi ehk nn CRD IV toimel tõstetakse pankade kapitali taset ja parandatakse kvaliteeti.
Pangad peavad looma tuleviku negatiivsete sündmuste tarbeks lisapuhvreid ja süsteemselt oluliselt pangad veelgi rohkem puhvreid nende suurusest tulenevate riskide maandamiseks.
Pangandusliidu teine sammas harmoniseerib pankade saneerimise. Pankade saneerimist hakkavad rahastama esmajoones pankade aktsionärid ja teatud klasside kaupa kreeditorid. See ei puuduta tagatud hoiuseid. Alles viimases järjekorras astub mängu ühtne saneerimisfond, mis moodustub pankade endi tehtud osamaksetest. Ühtne saneerimismehhanism SRM hõlmab vähemalt SSMi järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi. Institutsioonina hakkab SRM paiknema Euroopa Komisjoni juures Brüsselis ja sisult hakkavad SRMi kuuluvad pädevad asutused seal otsustama pankade saneerimisküsimusi.
Saneerimise raske ja nüansirikas töö jääb kohapeale, meie puhul siis Tallinnasse. Ka Eestil tuleb siin saneerimisasutus luua, sellegagi tegeleb finantsinspektsioon intensiivselt. Piltlikult öeldes on SSM treener, kes hoiab ja tugevdab tervist, pankade tervist ja SRM on kiirabiarst, kes turgutab elule või tuvastab surma.
Euroopa Komisjon reguleerib järjest enam valdkondi finantsturul. Eesti finantsturu õigus on umbes 95 protsenti pärit direktiividest, millele lisanduvad otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid.
Kokkuvõtteks kaks järeldust. Esiteks, regulatsioonide mass ja detailsus ühelt poolt võimaldab tarbijate paremat kaitset, kuid on suureks koormaks teiselt poolt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelleks on Euroopa Liidu perspektiivis kõik Eesti finantsvahendajad.
Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni peadirektor
Katkend Kilvar Kessleri aruandest riigikogule 11. juunil 2014
