2

Urve Palo: Pangateenus peab maale alles jääma

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kutsusin sel kolmapäeval kokku laiapõhjalise ümarlaua, et arutleda murettekitava trendi üle – pangad tõmbavad oma teenuseid üha enam koomale ning optimeerimine on suurematest alevikest jõudnud väiksematesse linnadesse, kirjutab majandus- ja taristuminister Urve Palo (pildil).

Urve PaloKüllap ei jäänud kellelgi Eestis tähelepanuta haapsallaste suur pahameel, kui Swedbank otsustas Haapsalu kontori sularahavabaks muuta. Samal ajal oli tehtud veel üks otsus, mis nii suurt kõlapinda ei ole leidnud – 1. juulist plaanis pank täielikult sulgeda üheksa maakontorit. Kusjuures jutt ei olnud enam väikestest kohtadest, vaid Eesti jaoks olulistest piirkonnakeskustest – Kose, Saue, Orissaare, Tapa, Türi, Väike-Maarja, Abja-Paluoja, Räpina ja Tõrva. Mul on hea meel, et Swedbank otsustas pärast minuga nõu pidamist siiski kontorite sulgemisega mitte kiirustada ja otsida lahendusi koos kohalike omavalitsustega.

Minu käest on korduvalt küsitud, miks majandusminister sellise teemaga üldse tegeleb. On ju selge, et eraomanduses olev pank on eelkõige kasumi teenimiseks ning lähtub oma otsustes ratsionaalsusest – kui kontor sisse ei too, ei ole mõtet seda ka pidada. Polevat riigi asi siin sekkuda.

Jah, ühest küljest on see tõesti nii, kõik otsused on taandatavad kasumlikkusele. Kuid teisest küljest peavad pangad arvestama, et nad ei vastuta ainult aktsionäri ees, nende kui ühiskonnas suurt rolli mängivate ja igapäevaeluks vajalikku teenust pakkuvate asutuste sotsiaalne vastutus on oluliselt laiem. Swedbank ja SEB Pank on täna hõivanud enam kui 2/3 turust. See näitab, et nad on saavutanud inimeste usalduse. Usaldus tähendab aga, et on võetud ka kohustusi ja antud lubadusi, mille täitmisest nüüd samm-sammult distantseerutakse. Panga lahkumine on ka sümboolse tähendusega – taas kuulutatakse üks piirkond justkui ebaoluliseks, mõttetukski. Sellel on valus mõju ka kohalikule ettevõtlusele.

Senine kogemus on näidanud, et trend on jätkuv. Toon näite Põlvamaalt, kust ma isegi pärit olen. Mõned aastad tagasi pandi kinni pangakontor Värskas. Siis lohutati kohalikke, et Räpinasse jääb ju kontor alles. Tõepoolest, sõit ei ole pikk ja ühistransport ka liigub. Nüüd on aga löögi all Räpina kontor, kohalikke suunatakse Põlva kontorisse. Kuid mida see tähendab värskalastele? Vahemaa pangani oleks juba enam kui 50 kilomeetrit, buss sõidab sinna üle tunni aja. Me ei saa ju enam rääkida teenuse reaalsest kättesaadavusest. Iga kord ei ole abi pangaautomaadist, seejuures – ka nende arv on aasta-aastalt vähenenud. Internetipank? Esimene valik enamikule eestimaalastest, kuid peame arvestama ka selle 20 protsendiga täisealistest elanikest, kes rahvaloenduse andmetel ei ole kunagi internetti kasutanud.

Olen majandusministrina jõudnud seisukohale, et riik peab pangateenuse kokkutõmbamisele reageerima ja mingil kujul piirid seadma. Üks võimalus oleks seda teha ametliku regulatsiooniga – kehtestada seadusega suure turuosaga pankadele kohustus teatud tasemel teenuse säilitamine. Kuid eelistan siiski jõuda kokkuleppele, mis kõiki osapooli rahuldab. Mul on hea meel, et ümarlauas osalenud olid valmis konstruktiivselt lahendusi otsima ja ühiselt otsustati luua töögrupp, mis septembri lõpuks juba konkreetsete ettepanekutega välja tuleb.

Urve Palo, majandus- ja taristuminister


Lisainfo

11. juunil toimunud ümarlaual osalesid Pangaliidu, Eesti Panga, Swedbanki, SEB Panga, Tarbijakaitseameti, Konkurentsiameti, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Posti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Statistikat:

  • Kui aastal 2007 oli Eestis 1000 sularahaautomaati, siis eelmise aasta lõpu seisuga oli neid 884. Vähenemine ligi 12%. Nendest makseautomaate oli aastal 2008 101, nüüd 60. Vähenemine ligi 40%
  • Kasvanud on sularaha sissemakse funktsiooniga pangaautomaatide arv – aastal 2007 oli see 73, nüüd 113.
  • Pangakontoreid oli Eestis 2013. aasta lõpu seisuga 140, millest 96% asus linnades. Pangakontoreid on võrreldes 2009. aastaga 35% vähem ja osa neist on muudetud sularahavabaks.
  • Statistikaameti andmetel on Eestis 20% inimestest vanuses 15-65 selliseid, kes ei ole kunagi internetti kasutanud
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
sotsidest
sotsidest

Andsin hääle neile riigikogu valimisete, et nad aitaksid abivajajaid ja rõhutuid. Nende poliitikat vaadates loobivad nad raha igas tuules ja sihtrühm on ära unustatud. Äri peab olema vaba ja riik hoolitsegu nende eest kes hakkama ei saa. Ei ole mõtet raisata raha pangakontorite ülevalhoidmisele, odavam on pangabuss uksetaha saata VAJAJALE.

kodanik
kodanik

Ma väga loodan et isegi kui sotsid saavad järgmisse valitsusse, siis urve Palo nimi seal enam ei figureeri.

wpDiscuz