Foto: Urmas Lauri
Täna õhtul avatakse Brasiilias 20. maailmameistrivõistlused jalgpallis. Iga nelja aasta tagant peetav suursündmus on ammu ületanud spordimaailma tähelepanu ning köidab paljude ka muidu spordileigete huvi. Muidugi on ka vastasleer, kes näeb selles kõiges tühikargamist ja vaimu nüristamist. Seega jagunevad inimesed meil ja laias ilmas jällegi kaheks.
Ometi on üleüldine huvi suur ja seda fenomeni on püütud nii ja naa seletada, kuid ikka jääb midagi nagu saladuseks. Jalgpall on oma olemuses lihtne mäng ja võib-olla selles lihtsuses peitubki suur võlu. Kindlasti oleksid Eesti inimesed hoopis rohkem elevil, kui MMi finaalturniiril osaleks oma rahvuskoondis.
Näiteks Eurovisioni lauluvõistlus on aasta üks suuremaid tõmbenumbreid ja teleauditoorium kasvab sel ajal plahvatuslikult. Ikka seesama lihthuvi, et kuidas meie omadel läheb.
Väikestel riikidel on alati raske suurtega sammu pidada, kuid juba üksnes pääsemine valitute hulka tekitaks ülejäänud maailma kulmukergitust ja huvi lähemalt teada saada, kes need sissetungijad täpsemalt on. Riigi rahvuskoondise edu pallimurul ei ole kindlasti väiksema kaaluga, kui asjaomase riigi poliitikute ja diplomaatide pikaajalised pingutused rahvusvahelisel areenil. Rahva huvi on ju ikkagi, kuidas meie omadel (ehk siis meil endil) teistega võrreldes läheb.
Koduseinad võivad ahistada
Sportlikus plaanis on peamine huvi muidugi, kes tuleb maailmameistriks. Suurimaks soosikuks tuleb pidada korraldajariigi Brasiilia koondist. Viiekordsel maailmameistril, kes on ainsana osalenud kõigil 20 finaalturniiril, lasub kodupubliku ees võitjakohustus ja sellel on ka oma negatiivne mõju. Muidu abistavad koduseinad võivad pinge kasvades mängu ahistama hakata. Siiani on brasiillaste mälus eelmine kodu-MMi finaalmäng, kus tiitel kaotati Uruguayle 1:2.
See juhtus ammu, 1950. aastal, aga siiani mäletavad brasiillased seda südamevaluga. Muidugi mõjuks tänavune tiitlivõit koduareenil palsamina seda kauget aega meenutades.
Statistika eurooplasi ei soosi
Selge favoriit on ka viimaste aastate moelooja ja valitsev maailmameister Hispaania. Nende vastu tahab rääkida aga statistika. Juba ammu pole ükski suutnud tiitlit kaitsta. Ainult MMi algusaegadel Itaalia 1938. aastal ja mõni aeg hiljem Brasiilia 1962. aastal.
Samuti ei ole ükski Euroopa esindaja võitnud Ameerika mandril. Euroopa mandril peetud MMidel on aga korra suutnud „võõras” Vana Maailma koondiste peo rikkuda. 1958. aastal Rootsis võitis Brasiilia oma esimese tiitli.
Kindlasti tuleb silma peal hoida Argentinal ja taas heasse löögivormi jõudnud Saksamaa koondisel.
Võib arvata, et kaheksa senise ilmameistri klubisse uut liiget ei lisandu. Nn ooterežiimil on kahekordne hõbe (1974, 2010) Holland, samuti on üksikuis mängudes ja turniiridelgi tugevamaile hambaid näidanud Aafrika ja Aasia parimad. Lõuna-Ameerika kliimat ja olusid arvestades kaldub aga üldine arvamus võitjat ennustama ikkagi selle mandri esinduste hulgast. Maailmameister selgub 13. juulil.
Jalgpalli maailmameistrid
- 1930 Uruguay
- 1934 Itaalia
- 1938 Itaalia
- 1950 Uruguay
- 1954 Lääne-Saksamaa
- 1958 Brasiilia
- 1962 Brasiilia
- 1966 Inglismaa
- 1970 Brasiilia
- 1974 Lääne-Saksamaa
- 1978 Argentina
- 1982 Itaalia
- 1986 Argentina
- 1990 Lääne-Saksamaa
- 1994 Brasiilia
- 1998 Prantsusmaa
- 2002 Brasiilia
- 2006 Itaalia
- 2010 Hispaania
