Läänemaa esimene Aasta Ema tiitel läks Haapsalus elavale Vivian Hallikule, kes on üles kasvatanud seitse edukat ja tublit last.
Kui tiitlist teada saite, siis mis tunne Teid valdas?
Üllatus oli suur, tõesti väga suur! Ma olen tagasihoidlik inimene, mulle meeldib palju teha, aga mulle ei meeldi välja paista. Eks ma tundsin hirmu, et mis selle tiitliga kaasneda võib. Intervjuud ja… Ja presidendi vastuvõtule olen kutsutud, eks see on ka ikkagi tähtis sündmus ja minu jaoks niisugune suur väljakutse.
Kas teid on oma suure pere tõttu varem ka tunnustatud?
Jah. Ma olen ükskord president [Arnold] Rüütli juures käinud. See oli vist suurte perede emade tunnustamine. Oli väga tore üritus, aga seal oli üks väike „aga” — kõik mehed istusid parkimisplatsil autodes niikaua, kuni naised vastuvõtul olid. (Naerab). No mis ema on ilma isata! Isa roll on peres väga–väga suur.
Eile [teisipäeval], kui tuttavad mind õnnitlesid, siis eranditult kõik ütlesid, et soovi Reinule [abikaasa Rein Hallik] ka õnne, et ilma temata kõike seda ju ei oleks.
Kuidas üks pere suudab nii palju lapsi hästi hoida ja koolitada?
Kui mina nüüd praegu, vanaemana, vaatan ja mõtlen oma elule tagasi, siis ma ütlen ausalt, et ma ei kujuta ise ka ette, kuidas me kõigega hakkama saime. Praegu ma tunnen, et vastutus laste eest on ikkagi nii suur — kõik see nende kujundamine ja elu korraldamine, järje peale aitamine. See on nii suur vastutus, et kuidas me julgesime!
Tegelikult oli elu väga raske, aga sel hetkel me ei tundnud mingit raskust, meil oli ainult rõõm. Sellepärast peavadki vanemad olema noored, et siis nad jaksavad.
Ka praegusel ajal on lapsi raske kasvatada. Just majanduslikult raske, sest kolmas laps toob majja juba vaesuse.
Meil on kõik lapsed ka selliste ametite peal, mis ei ole nii hästi tasustatud. Selles mõttes on majanduslikult väga raske ka kolme lapsega toime tulla. Aga noored suudavad.
Teil on kuus tütart ja üks poeg.
Poeg on eelviimane, noorim on tütar. Meie lapsed olid tõesti planeeritud. Ma teadsin, millal ma tahan, et laps sünniks, kas kevadel või sügisel. Lapsi planeerides pean ma ju arvestama, et ma suudan neile väärilise lapsepõlve anda, ega ma siis mingi tootmismasin pole. Ma armastan oma lapsi, tahtsin neid.
Lasteviga on mul lapsepõlvest küljes. Mul on kaheksa aaastat noorem vend ja ümberkaudsed lapsed olid ka kõik nooremad ja siis ma korraldasin kogu aeg nende elu. Tegime teatrit ja esinesime. Mulle meeldis kangesti kodu ümbruses sekeldada.
Lasteaias olen töötanud 34 aastat. Meie lapsed ikka naeravad, et meie emme käib lasteaias, kooli ei ole veel saanud.
Lapselapsi on kümme. Kui meil oli rohkem tüdrukuid, siis lapselaste hulgas on poiste ülekaal. Ja kaks meie last on veel vabad ja vallalised.
Milline on olnud kõige raskem periood teie elus?
See on nüüd tagasi vaadates raske, aga sel hetkel ei olnud absoluutselt raske. Ma olen siin noorematele rääkinud, et kuidas pesupesemine käis. Pesu pesti kaks päeva, sest vesi oli vaja sisse–välja vedada. Käsitsi pesemine, loputamine, õues kuivatamine ja talvel külmunud pesu korjamine, pärast triikimine. Tööd kui palju! Ja pidime ju kahekesi [Reinuga] tegema, sest ega ma üksi poleks suutnud.
Kui ma ütlen, et isal on väga suur roll, siis selle näiteks räägin, kuidas ma õppisin. Läksin pedasse [Tallinna pedagoogiline instituut] õppima, kui mul oli kolm last. Neljas sündis pedas õppimise ajal. Ning tollal polnud õppimine nii lohvka kui paraegu — sess oli siis sess ja sa pidid kindlalt kohal olema.
Neljas tütar sündis 20. detsembril ning sess algas 2. jaanuaril. Ma läksin sessile! Mees hoolitses päeval laste eest. Kõik mähkmed olid pestud ja… Tema õppis tipis [Tallinna polütehniline instituut] eksternina, ta oli omaette rühmas ning sai oma aegu sättida.
Ükspäev rääkisime kodus, et missugused on nüüd toidupoed – kaupa seinast seina. Loomulikult on ka praegu vaeseid. Igal palgapäeval mõtlen oma töötajate peale, kes miinimumpalka saavad, et kui raske… Aga ise elasime ka niimoodi. Pett maksis kolm kopikat liiter, kruubid olid ka väga odavad. Ja enne palgapäeva oli ikka kruubipuder petiga, lapsed käisid mannerguga poest piima toomas ja kellelgi polnud nina vingus.
Lapsed annavad nii palju, et mu hing on noor. Kardan isegi seda, et võin naeruväärseks muutuda, sest ma ei tunneta oma vanust. Võiks juba soliidseks hakata, aga ma ei oska. Üks 66aastane inimene peaks juba soliidne proua olema. (Naerab.) Ma tunnen, et mu hing on noor. Mul on nii palju mõtteid, et ma ei jõua kõike neid ellu viia.
Piret Hallik–Sass emast
Talle on omane pidev soov õppida ja rohkem teada saada ning haruldane oskus näha, kuidas asju uutmoodi tehes kõik edasi areneks.
Mäletan, et kui ta mulle kord jutu sees ütles, et on ka minu käest õppinud, siis oli eriti uhke tunne.
Ma ei ole meie peres näinud mitte ühtegi riidu. Kõiki asju arutatakse kultuurselt ja argumenteeritakse, kui on eri seisukohti. Seetõttu on minu jaoks riid ja karjumine arusaamatud asjad — ma ei saa kunagi aru, miks peab midagi jõuga peale suruma, selle asemel, et seletada, miks ja kuidas asju teistmoodi nähakse.
See tundub imena, et seitse last suudetakse suureks kasvatada. Isegi mulle, kes ma ise olen pärit sellisest toredast suurest perest. See on ikka väga suur töö ja endast andmine.
Olen õnnesärgis sündinud — kõige tähtsam on hea pere. Ja mul on seda head peret nii palju! Aitäh vanematele-vanavanematele, õdedele-vennale ja inimestele, kes on seda märganud ja hinnanud.
Läänemaa aasta ema kandidaadid
- Eha Toomsar — 2 täiskasvanud poja ema, pensionär, rahvatantsurühmade juhendaja Haapsalust;
- Elve Mikkus — 8 lapse ema, varem zootehnik, praegu põllumajandussaaduste tootja Lihulast;
- Helvia Orumaa — 4 täiskasvanud poja ema, õmbleja Nõvalt;
- Kai Silmer — 3 täiskasvanud lapse ema, HNRK hooldusõde ning naiskodukaitse Lääne ringkonna tegevliige;
- Kai Tennisberg — 3 täiskasvanud lapse ema, SA Läänemaa Haigla ravijuht;
- Kristi Post — 3 väikese lapse ema, OÜ Uus Mõte raamatupidaja, taluperenaine Kullamaal;
- Lia Salumäe — 5 täiskasvanud lapse ema, EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse organist–koorijuht;
- Sirje Kaasik — 4 täiskasvanud lapse ema, helilooja ja Haapsalu muusikakooli õpetaja;
- Varje Paaliste — 5 lapse (4 täiskasvanud, noorim 14) ema; Lääne–Nigula valla kultuuri–, haridus- ja sotsiaalhoolekande osakonna juhataja ja aktiivne kogukonnaliige Oru külast Lääne–Nigula vallast.
