0

Terviseamet: puukentsefaliidivastaseks vaktsineerimiseks on õige aeg

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kuigi puuborrelioosi ja puukentsefaliiti haigestumine on Läänemaal vähenenud, soovitab terviseamet jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest.

Puukentsefaliiti registreeriti Läänemaal mullu 2 juhtumit (2012. aastal 3 ja 2011. aastal 15), puukborrelioosi haigestus mullu 25 inimeste (2012 – 72, 2011 – 127).

Selle aasta esimese kolme kuu jooksul on Läänemaal registreeritud 4 puukborrelioosi, puukentsefaliiti registreeritud ei ole.

Puukentsefaliiti haigestumine on suure tõenäosusega vähenenud tänu puukentsefaliidivastase vaktsineerimisega, sest inimesed on hakanud end selle raske haiguse vastu rohkem immuniseerima. Vaatamata sellele on veel piisavalt palju neid, kes ei ole vaktsineeritud.

Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu on soovitav alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda. Seega on praegu vaktsineerimiseks just õige aeg.

“Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 kuni +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui toiduks kasutatakse haigestunud kitsede ja lehmade pastöriseerimata piima.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi ehk Lyme`i tõbe. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini ei ole.

Riskirühmad

Puukentsefaliidi vastu peaksid vaktsineerima ennekõike ohupiirkondades elavad püsielanikud, eriti lapsed, kes on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad rohkem looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast.

Riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.

Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reisida puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis.

Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha kolmas süst.

Iga kolme aasta järel on vaja teha kordussüst. Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli (on vaja teha kolmas kaitsesüst) või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid pöörduma perearsti poole süsti saamiseks. Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Pea meeles, et puugihaiguste üks esimesi ennetamise abinõusid on puugihammustuste vältimine, selleks:
• metsa minnes või heinamaale minnes kanna heledat, pikkade varrukatega riietust, kust puugid kergesti silma hakkavad.
• püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid, kuid nende kasutamisel ole ettevaatlik ja pea kinni kasutusjuhendist
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka
kõrvataguseid.

Kui puuk on hammustanud:
• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui ise puuki kätte ei saa, pöördu abi saamiseks arsti poole;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta puugist kinni võimalikult pea lähedalt;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt. Kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Lea Kiis
Terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloogia spetsialist

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz