Kalatööstuse müra häirib naabreid

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Külmutusmasinate mürin ja voorivad veoautod on viinud Klimbergi endast välja. Foto: Koit Klimberg
Külmutusmasinate mürin ja voorivad veoautod on viinud Klimbergi endast välja. Foto: Koit Klimberg
Haapsalus Oja tänaval käib lõppematu müra ööl ja päeval, sest seal tegutseb kalatöötlus– ja –külmutusfirma Morobell, mille hetkekski peatumata töötavad külmutusmasinad häirivad ümberkaudseid elanikke.

Mullu septembris käis terviseamet seal ümbruses müra mõõtmas ja leidis, et Morobell ületab öist lubatud normi 2,8 detsibelliga. Öine norm on 40 detsibelli. Päeval jääb Morobell normide piiresse.

Oja tänaval elav Koit Klimberg imestas, kuidas on linnavalitsus lubanud tsehhi elamurajoonile nii lähedale ehitada. Haapsalu linnavalitsus pidi ju teadma, mis toimuma hakkab.

„Tsehh ehitati otse elamurajooni kõrvale, ei pandud müratõketki ette, on vaid kerge võreaed, tee tolmab ja rekad voorivad, kes toovad kala, kes viivad,” rääkis Klimberg, kelle maja on otse Morobelli vastas.

Tema sõnul häirivad teda suured autod, mis seal tänaval oma laadimiskorda ootavad, ja talvel juhtus ka nii, et ta ei pääsenud oma autoga aiast välja, sest reka oli ees.

„Raha kaalub inimese üle, võitle siin tuuleveskitega,” oli Klimberg nördinud. Ta on kaalunud isegi kohtu poole pöördumist.

„Mujal kiputakse suured autod linnast välja ajama,” lisas ta ja imestas, miks Haapsalus selline logistiline viga tehti ja samal ajal reklaamitakse, et vaimuinimesel on Haapsalus hea elada.

„Ela siis siin müras,” ütles Klimberg, kes pani oma tänavale „30 ala” märgid.

Morobelli juhatuse liige Aldona Baum kirjutas Lääne Elule, et pärast 2011. aasta müramõõtmisi ei ole neile rohkem kaebusi esitatud.

„Terviseamet on teinud mõõtmisi 2011. aastal kahel korral, juunis ja augustis. Juunikuu mõõtmise järel tegi ettevõte omalt poolt jahutusagregaatide täiendava seadistamise, millega vähendati ka ventilaatorite kiirust,” märkis ta.

Ka Pargi tänava inimesed on mürast häiritud, Tiina Kõivu eestvedamisel koguti seal 50 allkirja ja inimesed pöördusid linnavalitsuse poole, kes tellis terviseametilt müramõõtmise. See oli teine kord, kui terviseamet käis Morobelli müra mõõtmas.

„Tegin terviseametile kaebekirja ja tuli välja, et müra ongi suurem kui teatud normides lubatud,” rääkis Kõiv 2011. aasta müra mõõtmisest.

„Kodanik kaebas müra pärast, oli väike öine normirikkumine, kirjutasime Morobellile märgukirja ja nad said elanikega kokkuleppele,” kinnitas tervisekaitseinspektor Toivo Hein.

Kõivu sõnul oligi esimese mõõtmise järel mõnda aega vaiksem, aga siis läks jälle valjemaks.

„Mullu kevadel läks hullemaks ja siis me linnavalitsuse poole pöördusimegi,” rääkis Kõiv. „Kaks nädalat tagasi helistas Vikman, ütles, et Morobell ületab müranormi öisel ajal. Aga ei tea siiamaani pole miskit muutunud.”

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul saabusid mür mõõtmise aruanded ta lauale umbes kaks nädalat tagasi.

„Ei tea, jah, kus nad nii kaua olid,” imestas Vikman.

Vikman lubas pöörduda Morobelli poole ja palub müra normidesse viia.

Ka terviseamet ootab linna otsust. „Linnavalitsus peaks asja menetlema. Kui ei ole muud varianti, tuleb teha ettekirjutusi ja trahvi, plaanime uut mõõtmist. Morobell peab müra vähendama,” rääkis Hein.

17 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
elanik
8 aastat tagasi

Andrese jutul kahjuks iva sees, see seletab nii mõndagi.
Siis peaks astuma linn kohalikega dialoogi, mitte pead liiva alla peitma.

Andres
8 aastat tagasi

Ise loll muidugi.Haapsalu on ju peaaegu enklaav, kui seda lahte ei oleks, kas siis kõik tööstus viia Ridala valda. Või peaks ka Tallinna maantee teise kohta viima.

elanik
8 aastat tagasi

et nüüd ehitatakse ka teisele poole hooneid.
Loogiline oleks, et linn suruks tööstust linnast välja, mitte ei taastaks seda elamurajoonidesse.

elanik
8 aastat tagasi

Selge see, linnal vaja raha, rahval tööd. Seda peaks tegema linn koostöös elanike ja ettevõtjaga. Täna tehakse seda ainult koos ettevõtjaga. Kohalikest sõidetakse lihtsalt üle, sõna otseses mõttes. Töö käib kahesvahetuses , st auto liiklus on uhke ja kiire ( kõnnitee on olemas ainult osaliselt ) mööda Pargi tänavat. Morobell lubas kasutada pargi tänavat AINULT varuväljapääsuna.

Tekib küsimus miks linn tahab/laseb ehitada tööstust linna?
Ppean silmas

Vaatleja
8 aastat tagasi

Kurb, et linn, kus on niigi vähe tööd, suudavad mingid kiuslikud inimesed ka viriseda väheste suurfirmade kallal. See Klimberg on ju vaikselt öeldes lihtsalt väga kiuslik inimene.

(Kahtlemata on tööstusel normid, aga 2,8dB alla ei muuda kõrvale midagi)

kohalik
8 aastat tagasi

egas ainult hr.Klimberg seal kandis ei ela. Siin eelmised kommijad siunavad Klimbergit, nagu tema oleks süüdi, et ta oma maja sinna ehitas (ps! liiklusmärke saab panna ka vastava ametkonna loaga, vaevalt ta ise neid omavoliliselt üles pannud on. Ja üle 30-e ei tohiks seal küll sõita). See müra ja kalahais laiub ka Pargi tänava suurte majadeni. Ja see müra tundub just öösiti päris vali, kuna ülejäänud ümbrus on vaikne. Morobell peaks kinni pidama etteantud normidest ja arvestama kohaliku elanikkonnaga. Ja elaksimegi kõik koos nagu üks suur õnnelik pere 🙂

mann
8 aastat tagasi

Mis tähendab artiklis : Ela siis siin müras,” ütles Klimberg, kes pani oma tänavale „30 ala” märgid. Kas Oja tänav kuulub hr. Klimbergile?
Päris nii see asi ikka olla ei saa ega ka ei ole, et igaüks kellele midagi ei meeldi hakkab enda jaoks sobivaid liikusmärke paigaldama.

Asunik
8 aastat tagasi

Kastani tänaval on üks alajaam juba aastaid unnanud ja arvan, et seal on öösel mingi 60 dB kindlalt aga ega siis “linnaviletsus” pole see asutus kes seda tähele peaks panema sest kui näpuga ei näita siis asjaomased töötajad linnas miskit ei märka. EKSJU!

Fred
8 aastat tagasi

„Ela siis siin müras,” ütles Klimberg, kes pani oma tänavale „30 ala” märgid.

Ise lõikast plekist ja paigaldas v? Kas ma saan enda tänavale “90 ala” panna?

kohalik
8 aastat tagasi

Muideks Morobell tegutseb Oja tänaval juba üheksakümnendate algusest. Millal Klimberg ehitas sinna kanti omale maja? Tunduvalt hiljem, seega on imelik tõstatada artiklis küsimus kuidas linnavalitsus on lubanud tsehhi ehitada elamurajoonile nii lähedale. Sellist küsimust ei ole mõtet küsida praeguse linnavalitsuse käest.