Lääne prefektuur ja vabatahtlikud merepäästjad korraldavad 5. aprillil Haapsalu kordoni kail, Kaluri tn 37 teabepäeva, et jagada teadmisi ja harjutada praktiliselt nende pürotehniliste vahendite kasutamist, mida kasutatakse hädasignaali saatmiseks, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais.
5. aprillil algusega kell 12 Haapsalus kordoni kail toimuva teabepäeva eesmärk on meelde tuletada ja harjutada väikelaeva varustuses oleva pürotehnika ohutut kasutamist ning utiliseerida aegunud signaalrakette, säratulesid ja suitsusignaale. Pärast teooria meeldetuletamist praktiseeritakse juhendajate käe all erinevate vahendite kasutamist.
Teabepäevale on oodatud kõik huvilised, kel vanust vähemalt 18 eluaastat, eelkõige kõik harrastusmeresõitjad ja kalurid.
Pakume teabepäeva toimumise ajal võimalust vanade või kahjustatud signaalrakettide, säratulede ja suitsusignaalide äraandmiseks ning päästeameti demineerimiskeskus hoolitseb nende kahjutuks tegemise eest. Neid vahendeid, mis on valmistatud 2007. aastal või hiljem, kuid kasutamise tähtaeg on möödunud, lastakse üheskoos harjutamise eesmärgil. Samas on võimalik soetada erinevaid uusi pürotehnilisi vahendeid.
Tavapäraselt on igasugused punast värvi raketid, lastuna veekogult või veekogu vahetust lähedusest, rahvusvaheline märguanne hädaolukorrast. Teabepäeva toimumise ajal tehakse paari tunni jooksul erand ning piirivalvurite ja vabatahtlike poolt valitud ohutus kohas harjutatakse rakettide ja teiste pürotehniliste vahendite õiget kasutamist.
Teabepäeva eestvedaja Tõnis Leinart: „Punane langevarjuga signaalrakett lendab 300 meetri kõrgusele, nähtavuskaugus on kuni 40 kilomeetrit ja ta põleb 40 sekundit – seega on päris kaugele pika aja jooksul nähtav ja annab teada, et keegi vajab abi. Sellise raketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on seadusega keelatud territoriaal- ja sisemere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades.“ Ta lisab, et kõik, kes on punast raketti märganud, peavad sellest teatama hädaabinumbril 112.
Hädaabinumbrilt saadud info vahendatakse lähimasse merevalvekeskusesse ning seejärel alustatakse otsingu- ja päästeoperatsioon. Piirkonda, kus punast raketti nähti, saadetakse politsei veesõiduk, vajadusel helikopter ning politseipatrull võimaliku maismaaotsingu jaoks.
Tähelepanu väärib, et 90%-l juhtudest on olnud tegemist pahatahtliku või teadmatusest punase raketi laskmisega. Rakette on lastud näiteks mere ääres pidutsedes (sagedasti jaanipäeval), realiseerimisaja ületanud rakettide katsetamiseks või lihtsalt niisama.
Mullu anti Lääne prefektuurile kaheksal korral teada punase raketi kasutamisest, neist kõik osutusid valehäireteks.
Merepäästetoimkonnad reageerivad igale juhtumile, mis on edastatud seoses punase raketi laskmisega. Iga juhtum, mis lõppeb leidmata raketilaskjaga, on ametnikele kui valehäire. Kahjuks võib selle tõttu tekkida viivitus tegeliku hädasolijani jõudmisel, sest tähelepanu on koondatud valehäirele reageerimiseks.
